„Inimesed kardavad, et ehk enne pühi ei ole poodides niigipalju mune kui täna ja ilmselt ostavad pühadevarud. Et pühad on juba 10 päeva pärast, siis ei ole ka hirmu, et munadega midagi juhtuks,“ arvas Roonemaa.
Roonemaa sõnul süvendas kindlasti ostumöllu ka mitmetes jaekettides munade ostule kehtestatud piirang- 3-5 karpi ostja kohta.
„Selle objektiivseks põhjuseks on, et jaekettides püsis madal väljamüügihind veel siis kui defitsiit oli juba suur ja hinnad turusektoris tunduvalt kallimad. Nii käisidki paljud vahendusfirmad, väikepagarid mune kauplustest kokku ostmas,“ ütles Roonemaa.
Tavatarbija võis mehe sõnul seetõttu jääda oma igapäevasest kaubast ilma, kuna riiulid olid juba hulgi tühjaks ostetud.
„Meile teadaolevalt osteti mune isegi paarikümne kasti kaupa - 720 karpi, karbis 10 muna. Aga kuldreegel on ikka see, et defitsiit sünnitab ja suurendab defitsiiti,“ ütles Roonemaa.
Siiski nentis Roonemaa, et Eesti siseturul on mune reaalselt tõesti vähem, sest tänu väga kõrgetele hindadele Euroopas ei ole enam ammu sellisel hulgal importmuna nagu veel paar kuud tagasi.“
Samas ei ole Eesti oma tootjate toodang Roonemaa sõnul oluliselt vähenenud, pigem vastupidi.
„Kui varem oli importmuna osakaal meil hinnanguliselt üle 30 %, siis nüüdseks on see täiesti kokku kuivanud. Erandiks on siin Rimi-Säästumarketi kett, kus müüakse endiselt peamiselt Leedu muna,“ ütles Roonemaa.
Näiteks kui Baltimaade suurim munatootja Baltecovo (Läti) oli meie turule suurim eksportija, siis nüüd on nad siit Roonemaa sõnul peaaegu kadunu.
„Ja veel - kui importmuna oli meie turul praktiliselt dumpinghinnaga, siis täna on Eesti oma muna tootjahind kindlasti odavam kui Lätis, Leedus.“
Muna hindadest arvas Roonemaa, et kuna kuni selle aasta alguseni oli Euroopas munade ületootmine, pakkumine ületas nõudluse, siis olid munade hinnad jaekettides ebanormaalselt odavad. „See kestis üsna pikka aega ja tavatarbijale võis jääda mulje, et see ongi normaalne hind. Tootjale tähendas see aga, et mune tuli müüa kohati alla tootmisomahinna, kahjumiga. Samal ajal kõik tootmissisendid kallinesid, eriti söödad, mille põhikomponendid, teravili ja soja, kallinesid praktiliselt 100%,“ selgitas mees.
Roonemaa sõnul võib hindade osas ilmselt teatavat rahunemist prognoosida ehk alles maist.
Samas lisas mees, et igasugune ennustamine on tänamatu töö, aga tema arvamus on selline, et päris kindlasti lähemas tulevikus hinnad vanale, põhjendamatult odavale hinnale, ei lange.
„Samas ei usu ma ka enam väga suuri tõuse. Arvamus põhineb sellisel loogikal, et üleöö ei ole võimalust toodangut suurendada. Isegi kui teoretiseerida, et kusagil on ootamas juba uue sisustusega renoveeritud kanalad, peab sinna tibud tellima ja noorkanad üles kasvatama, enne kui sealt hakkaks toodangut saama. See protsess võtaks aega vähemalt 6-7 kuud,“ sõnas Roonemaa.
Suvi Eesti kanade munevust aga Roonemaa sõnul ei mõjuta, sest kõikide Eesti suurimate munatootjate tootmine toimub puurikanalates ja siin pole aastaajal mingit tähtsust. „Kanad võivad kevadel vähem muneda kodulautades, kus on tõesti nende eluviis seotud loodusliku tsükliga,“ arvas Roonemaa.
Viru Muna turuosa on hinnanguliselt 30-35% vahel. Viru Muna suurim partner on ETK, kelle toodetakse ka nende omabrändi"SÄÄSTU" mune.
