Müüdid piimast

Kes ei joo piima, sest kardab kolesterooli, või väidab, et piim viib luudest kaltsiumi välja. Mõni aga arvab, et piimast saab kõik vajalikud ained kätte ja rohkem pole toitu vajagi. Kuidas piimaga siis tegelikult lood on?

1. müüt: piimast saab inimene rohkesti kolesterooli.
Tegelikult: piima normaalsel tarbimisel ei kujuta piimas olev kolesterool mingit probleemi. Ühes klaasis 3,5% rasvasusega piimas on üksnes 16–28 mg ko­le­s­terooli, sellest imendub verre üksnes 8–12 mg. Inimorganism va­jab päevas toidu­koles­te­rooli aga 250–350 mg. Lisaks on piima mitmetel rasvhapetel inimorganismis koleste­rooli­taset langetav toi­me.

2. müüt: piimas ja piimatoodetes leiduv kaltsium on luudele kasulik, kuid sisaldavat sellised loomseid valke, mis viivat kaltsiumi kehast välja.
Tegelikult: loomsed valgud ei saa kuidagi kaltsiumi välja viia, sest nad lõhustatakse seede­kulglas aminohapeteks. Need aminohapped ei osale kaltsiumi väljaviimises, küll aga kalt­siumi paremas imendumises seedekulglast. Koostoimes teiste piimas leiduvate keemiliste ühenditega on piimakaltsiumi kättesaadavus parim.

3. müüt: piim ja piimatooted on sobivad vaid imikueas.
Tegelikult: piim ja piimatooted sobivad paljudele inimestele kogu eluea jooksul. Eelis on neil, kel piima­suhkrut lagundava ensüümi aktiivsus ei kao, vaid säilib elu lõpuni. Kes hilisemal eluperioodil ei suuda laktoosi väga hästi lagundada, saab tarbida hapendatud või vähendatud laktoosisisaldusega piima­toodet. Laktoosivabad tooted on neile, kes üldse ensümaatiliselt piimasuhkrut lagundada ei suuda.

4. müüt: võib elada ka üksnes piima ja ei midagi muud süües.
Tegelikult: vaid ühe toiduaine kauakestev ainukasutus muudab toitumise üksluiseks, tasapisi ilm­nevad probleemid nii toidukördi massi andvate kiudainete kui ka mikro­elemen­tidega, samuti muutub seedekulgla mikroobikooslus liialt ühekülgseks, tekib kõhukinnisus jm.

5. müüt: väga kasulik on juua vaid minimaalse rasvasisaldusega piima.
Tegelikult: sellise piima kestval joomisel jääb inimkeha ilma väärtuslikust ja kiiresti oman­datavast energeetilisest ressursist rasvhapete näol, sellisest piimast on kadunud ka need rasv­happed, mis on teatud haigustekitajate suhtes nakkusvastase toimega, samuti lähevad kaotsi piimas leiduvad rasvlahustuvad vitamiinid, probleeme on kaltsiumi omastamisega piimast jne. Täiesti vastustundetu on rasvavaest piima kasutada laste menüüs.

6. müüt: lihast loobudes ning tarbin piimatooteid ja taimset toitu tarbides olengi taimtoitlane.
Tegelikult: loomadelt saadud piim on loomse päritoluga toiduaine, järelikult ainult piima, piimatooteid ja taimseid toiduaineid koos tarbivad inimesed on limi­tee­ritud segatoitlased. Toiduainete jaotustes kasutatakse ka mõisteid sojapiim, pähklipiim, kuid need pole loomse päritoluga tooted, vaid piimja värvusega lipiididerikkad vesiemulsioonid. Kindlasti ei asenda ega ületa nende bioväärtus inimorganismi jaoks imetajate piima oma.

7. müüt: sageli piima joovatel inimestel ladestub kaseiin liigestes ja tekitab põletikke.
Tegelikult: Seedeprotsessi käigus lagundavad valke lõhustavad ensüümid maos eelnevalt kalgen­dunud kaseiini aminohapeteks, mis imenduvad. Kaseiin tervikmolekulina ei saa seede­kulglast imenduda, samuti ei saa kaseiini tervikmolekulina tungida liigestesse ning seega ka nendes ladestuda. Sellise müüdi sisuline tase on sama nagu on ringiliikunud väitel, et taimse kraa­mi söö­misel tungi­vad taimsed valgud liigestesse, ladestuvad ja tekitavad seal põletikke.

Allikas: Piimaliit.ee