Näidispoomine Läti stiilis
Lätlased on rahvusraamatukogust unistanud juba 20 aastat. Uhke Valguse Loss, mille maketti saab praegu näha selle ehitamist korraldava agentuuri Kolm Uut Venda aatriumis, mahub oma ruutmeetri maksumuselt maailma kõige kallimate ja eksklusiivsemate ehitiste TOP 10sse. Pole siis ime, et selle ligi 2 miljardi kroonise ehitushanke ümber käib lausa inetuks kiskuv võitlus.
“See ei ole saladus, et Euroopa Liidus on Läti korruptsioonitabelis väga kõrgel kohal,” ohkab Kolme Uue Venna direktor Zigurds Magone väsinult. Just seetõttu sõlmitudki rangete antikorruptsiooninõuetega leping, millele kirjutasid alla kultuuriminister, Lätis läbipaistva ühiskonna eest võitlev organisatsioon Delna ja Magone ise. “Valguse Lossi ümber toimuva puhul tuleb põhjusi otsida ainult Merko tegevusest Eestis. Paraku kattuvad Merko ja Merksi omanikud 100 protsenti, nii et….,” on Magone seisukoht.
Merks tegi PR-triki?
Vaid pool tundi enne seda jutuajamist väljusid Magone kabinetist Läti ehitusfirmade esindajad, kes läbirääkimiste viimaseks vooruks vaibale olid kutsutud. Merksi juhti nende hulgas polnud.
Teiste konkureerivate ehitusfirmade kohal pole korruptsiooni vastu võitlev Delna seni suutnud korruptsioonipilve tuvastada. “Ei ole nii, et ärkame ühel ilusal hommikul üles ja korruptsiooni enam ei ole. Keegi peab sellega algust tegema ja esimene olema,” põhjendab Magone. Merksi kui kutsumata külalise konkurentidest pea poole odavam 1,95 miljardi krooni suurune hinnapakkumine tunnistati ebaadekvaatseks ning Merks heideti lõplikult üle parda. Merko Ehituse esimehe Tõnu Toomiku sõnul jäi sel hetkel sõelale sisuliselt üks pakkuja kahe mütsiga — peatöövõtjate ühispakkumine ja sama pakkuja tõenäoliste alltöövõtjate ühispakkumine.
Peamiseks favoriidiks peetud ning teisipäeval 2,55 miljardi krooni eest Valguse Kantsi ehitamise õigused endale saanud ehitusettevõtete ühenduse peamees ning ühtlasi Läti suurima ehitusfirma Skonto Buve juhi Maris Saukansi meelest käitus Merks pärast hankelt kõrvaldamist oma imeodava hinnapakkumisega jalga ukse vahele toppides nagu jalgpallihuligaan. “Nende pakkumine oli PR-trikk. Meie dokumentatsioon mahtus vaevu ühte ruutmeetrisesse kasti ära, nende oma vaid ühte väiksesse faili,” teab Saukans rääkida.
Konkurentide pahameelt Merksi imepakkumise üle võib mõista. Seadis ju Merks lubadusega riigi eelarvest rahastatav Valguse Loss konkurentidest 600 miljoni krooni võrra odavamalt ehitada nende pakkumiste adekvaatsuse küsimärgi alla ja tekitas küsimusi, kas Läti riik mitte maksumaksjate raha tuulde ei loobi. Ning kui raamatukogu hind läbirääkimiste viimasel tunnil 18 protsenti alla tuli, siis ehk polnudki Merksi pakutud hind müstiliselt odav?
Läti ehitusringkondades arvatakse, et esimestel astronoomilistel summadel, mis pärast Merksi pakkumist järsult alla potsatasid, on konkreetne põhjendus — need olidki mõeldud riiklikule tellijale. Riigi köis — las lohiseb. Erasektoris poleks keegi selliste hindadega lagedale tulla julgenud.
Samuti on hakatud nüüd, pärast hanke võitja väljakuulutamist kahtlema, kas M & M’si hankelt kõrvaldamine toimus ikka seaduslikel alustel.
Kohtutee tulekul
Merksi juhatuse esimees Ivars Geidans osutab advokaadibüroo Sorainen õiguslikule hinnangule, mis ütleb, et Kolm Uut Venda rikkusid Merko ja Merksi hinnalt parimat pakkumist tõrjudes nii Läti kui ka Euroopa Liidu seadusi. “Seadus ütleb, et me võime osaleda. Ma ei tea, mis seisab Kolme Uue Venna soovi taga meid hankel mitte näha, kuid on kindel, et see toimub vastavalt kellegi soovidele. Me lähme kohtusse!” lubab Geidans.
“Las siis kaebavad kohtusse,” kehitab Zigurds Magone õlgu ja lisab, et ta ei näe ühtegi punkti, mille alusel Merks seda teha võiks, kuna “vennad” on kõik korrektselt teinud ja jutt hanke suunamisest absurd. Nimelt saadeti sajale ELi suuremale ehitusfirmale kutse hankel osalemiseks. Tõsi, hankele reageerimiseks antud aeg oli üsna lühike ning pakkumisedki pidid välismaised firmad tegema läti keeles. Kuid seegi on ehituses üsna levinud praktika.
Skonto Buve juht Saukans arvab aga, et Läti hiigelprojekt oli Euroopa firmade jaoks lihtsalt liiga tilluke. ELi ehitusgigantide huvi algavat tema sõnul nii 300-400 miljonist eurost.
Magone sõnul on nüüd küll aeg juba ehitama hakata. Millal see aga tegelikult ka toimuma hakkab, pole veel aga kindel, sest kui M & M’s asja kohtusse annab, saavad kohtuinstantsid asja vaidluse ajaks seisma panna. Juristide hinnangul on Merksi positsioonid nii tugevad, et kannatavad vabalt välja ka Euroopa Kohtu.
Merks Lätis ehk Käbi ei kuku kännust kaugele
Läti majandusleht Dienas Biznes kirjutas aprilli alguses, et nii Merksi juht Ivars Geidans kui ka emaettevõtte suuromanik Toomas Annus olid tihedalt seotud korruptsioonis kahtlustatava Riia linnanõukogu arendusosakonna endise juhi Vilnis Štramsiga ning just tänu tema ning teedeminister Ainars Šlesersi toetusele võis Merks linna suured ja tulusad projektid endale saada. Štrams vahistati 15. veebruaril altkäemaksuvõtmise eest.
Nii nagu näiteks Eestis tegi Merko läbi oma tütarfirma sõbrahinnaga korterikujulise kingituse Tallinna kauaaegsele kommunaalameti juhile Ain Valdmannile, nii elab vahistatud Štramsgi Riias Merksi ehitatud majas. Tõsi, ta pole korterit välja ostnud, vaid on Merksi üürnik. Ja üllatus-üllatus — samas lähedal elab veel teinegi Merksi mõjukas üürnik. Nimelt Riia linnavolikogu linnaarenduskomisjoni esimees Andris Ameriks, kes oli üks otsustajatest Arena Riga (mõistagi Merksi ehitatud) projekti juures. Palju mehed Merksile üüri maksavad, pole teada.
Ja kui meenutada, kuidas Merko Ehitus võitis Eesti Kunstimuuseumi Kumu ehitushanke ning kuidas lisatööd selle projekti hinda ehitamise käigus sujuvalt kergitasid, tekib vägisi küsimus, kas Merks läks Valguse Lossi hankele konkurentidest tunduvalt odavamat hinda pakkuma sama mõttega…
“Mitte keegi siin maal ei ole patuta, igaühel on omad patukesed. Kus öeldakse, et ei ole, seal on lausa kaks. Läti on nii väike, et kõik tunnevad kõiki. Lähed tuttava juurde, ütled: aita mind, mina aitan sind. Kust algab korruptsioon? Piir on umbmäärane,” rääkis Merksi juht Ivars Geidans aprilli alguses Läti ajakirjanikele. Ta pidas vajalikuks märkida, et tema pole kellelegi kohvriga raha viinud.
Korruptsiooniskandaali sattunud Štramsiga tutvus Geidans ammu — juba 1995. aastal. Just Geidans oli see, kellelt toona Liepajast Riiat vallutama tulnud noor arhitekt Štrams sai oma esimesed tellimused.
Geidansi sõnul on kahetsusväärne, et koos Valguse Lossi ümber üles keerutatud tolmuga on Merksi maine kahjustamiseks välja tiritud mitu aastat vanad luukered, mida on juba varem uuritud ning leitud, et kõik on korras.
Kommentaar
Tõnu Toomik
Merko Ehituse juhatuse esimees
Merko Ehituse ja SIA Merks ühispakkumine sellel hankel oli tehtud parima hinnaga — kaugelt üle poole miljardi krooni võrra soodsamalt kui konkurentidel. Agentuuri Kolm Uut Venda initsieeritud konkursitingimusi, mida nad täiendasid “aususe paktiga”, võiks allkirjastatud lepingu hinda parafraseerides nimetada “ebaaususe paktiks”. Teadlikult saavutati parima pakkuja kõrvale lükkamine. Samas meil on hea meel, et peaminister Andrus Ansip toetas meie argumente ja selgitas neid Läti kolleegidele. Ma ei usu, et Lätis oleks liiga palju inimesi, kes arvaks, et pool miljardit krooni ei ole raha.
Merksi ehitatud hooned
Hansabanka peahoone, 2001-2003, 470 miljonit krooni
* 2000. aastal nõustub Riia linnavolikogu linnaarenguamet Kipsala saare krundi pangahoone ehitamiseks välja rentida Hansabankale, kuid pärast tekkinud ažiotaaži kuulutatakse välja enampakkumine.
* Konkursile registreerub 5 firmat: Hansabanka, Kalnozols celtnieciba, ELL Real Estate (Merko Ehituse tütarettevõte, mida esindas Ivars Geidans), Varner & Partners (Ainars Šlesersi ja Viesturs Koziolsi firma) ja Latio-NCC.
* Korduvalt vaidlustatud konkursil valitakse võtjaks Varner & Partners, mille omanikud lõid panga ehituseks koos Merksiga firma SIA Kipsala Saules Akmens. Varner & Partners võitis konkursi, kuigi polnud mitmete kriteeriumite osas kõige soodsam pakkuja. Sealjuures selgus, et pakkumine ei vastanud Kipsala saare detailplaneeringule.
* Ainars Šlesers müüs oma osaluse Kipsala Saules Akmensis 2002. aastal 900 000 euro eest Merksile.
* Nende tehingute suhtes algatati uurimine. See aga sumbus ajal, kui poliitikud hakkasid toonasele Läti peaministrile Einars Repšele ette heitma tema soodsaid krediiditingimusi Hansabankas. Repše ostis mitu hinnalist kinnisvaraobjekti, mille jaoks võetud laene ja intresse tema palk ei katnud.
* Aastatel 2003. ja 2004. aastal saab Šlesers Merksilt mitu müstiliseks nimetatud krediidi tagasimakset — 225 000 eurot aastas, kokku 450 000 eurot.
* 1,125 miljonit eurot saab 2003. aastal Merksilt ka Viesturs Koziols selle eest, et korraldas omal ajal SIA Kipsala Saules Akmensi ehitusprojekti.
* Koziols ja Šlesers investeerisid projekti u 1,4 mln eurot, teenides selle investeeringuga 20-25% kasumit. Kinnisvaraeksperdid nimetasid seda väga edukaks vahenduseks.
Arena Riga, 2004-2006, 470 miljonit krooni
# 2003.-2004. aastal registreerus jäähalli ehitajaks spetsiaalselt selleks projektiks moodustatud konsortsium, kuhu kuulusid Läti ehitusfirmad Kalnozols, Latvijas Energoceltnieks, RBS Skals, Re & Re ja Skonto Buve, kes ei suutnud pika aja jooksul saavutada vajalikke kokkuleppeid Riia linnavolikoguga. Konsortsium nõudis Riia linnavalitsuselt võetavatele laenudele garantiid ja hoone väljaostu pärast selle valmimist.
# Jäähoki Föderatsiooni taganttorkimisel andis Riia linnavolikogu halli ehituse Merksile.
# Merks lubas halli valmis ehitada omavahenditest, kusjuures hall pidi jääma Merksile. Riski katteks sai Merks linnavolikogult võimaluse soetada halli kõrval 18 hektarit maad hinnaga 291 krooni ruutmeetri eest, mis oli 3 korda madalam tollasest turuhinnast.
# Merks maksis 18 hektari maa eest 45 miljonit krooni. Järgmisel, 2006. aruandeaastal hindas Merks kõnealuse maa väärtuse ümber 201 miljonile kroonile.
# Enne Arena Riga müüki 2006. aasta lõpus praegu vahistatud ettevõtjale Igor Ivanovile õnnestus Merksil Arena Riga alune maa väidetavalt turuhinnast odavamalt erastada. Venelasest ärimees maksis halli eest 275,5 miljonit krooni ja omandas koos halliga lisaks 5,8 hektarit maad.
# Jäähalli kõrval olevale maale ehitas Merks kaks administratiivhoonet ning kaks 24korruselist kortermaja.
Viestursi Aia majad
* 2001. aastal alustas Merks Riias Viestursi Aia Majade nime kandva elamurajooni ehitamist. Teadaolevalt oli tegemist maaga, mis kajastus Riia detailplaneeringus kui roheline tsoon.
* Ühel hetkel muutus see aga elamumaaks ning sinna sai rajada ka kortermaju.
* Merksi juht Geidans jäi sellest projektist rääkides kidakeelseks ja ütles, et tegemist oli äärmiselt keeruka projektiga, mis venis aastaid, kuna oli vaja muuta detailplaneeringut.
* 2006. aastal sai neljast kortermajast koosnev kompleks valmis.
* Ühes nendest on korter ka Geidansil endal.
* Teises majas elab veebruaris vahistatud Riia linna arendusosakonna endine juhataja Vilnis Štrams. Välja ostnud Štrams korterit ei ole, vaid elab seal Merksiga sõlmitud üürilepingu alusel.
* Merksi üürnik samas elurajoonis on ka veel Riia linnavolikogu linnaarenduskomisjoni esimees Andris Ameriks, mees, kes oli üks otsustajatest Arena Riga projekti juures.
Allikas: Dienas Bizness ja Äripäev
Taust
Kuidas Merks ja Merko Valguse Lossi hankel käisid
2007
* Juuli: Agentuur Kolm Uut Venda kutsub Merko Ehituse ja Merksi osalema Läti rahvusraamatukogu riigihankele.
* 10. august: Merkod teatavad oma loobumisest, tuues põhjuseks ebaselge finantseerimisskeemi ja pakkumise esitamise liiga lühikese tähtaja. Pärast finantseerimiskeemi muutmist teatasid Merko ja Merks, et on valmis hankel osalema.
2008
* 12. veebruar: Läti valitsus otsustab, et läbirääkimisi tuleb alustada kõigi kolme konkurendiga, sh Merksi ja Merkoga.
* 19. veebruar: Organisatsioon Delna protestib kategooriliselt Läti valitsuse otsuse vastu lubada Merko Ehitus ja Merks raamatukogu hanke läbirääkimistele.
* 27. veebruar: Kolm Uut Venda alustavad läbirääkimisi hankel osalejatega.
* 13. märts: Kolme Uue Venna juht Zigurds Magone teatab, et Merksi pakutud hind 1,95 miljardit krooni on ebareaalselt madal ja Merks ei vasta korruptsioonivastastele põhimõtetele. Merks lükatakse hankelt kõrvale.
* 2. aprill: Merks esitab Kolmele Uuele Vennale ametliku hinnapakkumise ja teatab, et on valmis osalema hankel iseseisvalt ilma emafirma Merko Ehituseta.
* 14. aprill: Ministrite kabinet kinnitab Kolme Uue Venna otsuse valida hanke võitjaks ühendus, kuhu kuuluvad AS RBS Skals, SIA Skonto būve ja SIA Re&Re hinnaga 2,55 miljardit krooni
* 21. aprill: Merksi ja Merko juhid on lubanud teatada, kas vaidlustavad kohtus Valguse Lossi hanke.
Allikas: LETA ja Merks
Taust
Mis toimub?
* Teisipäeval jättis Läti valitsus Merksi tühjade pihkudega, kinnitades Läti rahvusraamatukogu hanke läbirääkimiste võitjaks riikliku agentuuri Kolm Uut Venda välja valitud rahvusliku ehitusettevõtete assotsiatsiooni, kuhu kuuluvad Läti ehitusturu liider Skonto Būve, RBS Skals ja Re&Re.
* Hinnaks pakkus see trio 2,55 miljardit krooni. Nende eelmine pakkumine oli 3,1 miljardit krooni.
