Nord Stream liigub seatud eesmärgi poole
Kui kaugel projekt on?
Võime kinnitada, et projekt on Euroopas praegu kõige kaugemale jõudnud suur gaasi infrastruktuuri projekt. Oleme esitanud ehitusloa taotluse kolmele viiest riigist ja kohe-kohe esitame need ka Soomes ja Taanis. Keskkonnamõjude raport valmib lähikuudel ja ehitama tahame hakata 2010. aasta alguses.
Kui palju projekt hilineb ja kui kulukamaks läheb?
Ehitustööde algus on viibinud, et oleks enam aega keskkonnauuringuteks, kuid oleme võimsusi lisanud — näiteks ühe laeva asemel kaks, et ehitustöid kiirendada. Nii ei ole olulisi viivitusi. Projekti maksumuseks sai alguses öeldud vähemalt 5 miljardit eurot, nüüd on see tõusnud 7,4 miljardile eurole. Siin on sees näiteks mullu tõusnud terase hind. Kulusid on lisanud ka keskkonnamõjude uuringud.
Kuidas finantskriisis rahastajad leiate?
30 protsenti maksumusest katavad aktsionärid, ülejäänu laenatakse turgudelt. See on tugevate aktsionäridega oluline infrastruktuuriprojekt, gaasi järele on ilmne nõudlus. Ei usu, et siin probleeme tekib. Samuti sobib see konteksti, kus kogu Euroopa tahab infrastruktuuriprojektidega majandust ergutada. See annab tööd nii Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome kui ka Venemaa inimestele.
Kas gaasile on juba ostjad olemas?
Torujuhtme esimesest etapist on lepingutega kaetud 2/3. Ja ostja pole ainult Saksamaa, vaid ka Prantsusmaa, Suurbritannia, Holland ja Taani.
Projektile on mõnes riigis suur vastuseis.
Oleme püüdnud kõigi muredele vastu tulla. Rootsis loobusime teenindusplatvormi ehitamisest. Poolas peavad meie aktsionärid kõnelusi Poola ühendamiseks Saksamaa võrguga, et riik saaks gaasi ühe suuna asemel kahelt suunalt.
Rõhutaksin, et see projekt ei asenda ühtegi transpordikanalit, vaid täiendab olemasolevaid — Euroopa kasvavast gaasinõudlusest katab Nord Stream tulevikus vaid neljandiku.
Kas osanike ringi on plaanis laiendada, räägitakse prantslaste huvist?
Ei.
Kas Lätti tuleb harujuhe?
Arutatud on, kas ehitada kõrvalharud kaldariikidesse, kuid ametlikke taotlusi pole ja Lätiga kõnelusi ei peeta.
Finantsjuht: Läänemere gaasitoru rahata ei jää
Nord Streami finantsjuht Paul Corcoran ütles eile, et finantsturgude hullust olukorrast hoolimata ei jää Nord Streami gaasitoru projekt rahata.
“Pangad laenavad praegu pigem sellistele soliidsetele tööstusprojektidele kui üksteisele,” ütles Corcoran, kelle sõnul vajab Nord Stream esimeseks etapiks 3,5 miljardit eurot. Rahastamiskokkulepped loodetakse lukku lüüa selle aasta keskpaigaks.
“Ettevõttena ei ole Nord Stream pankade jaoks atraktiivne laenusoovija, kuid projektina on Läänemere gaasitoru vägagi atraktiivne. See puudutab energiat, infrastruktuuri, on pikaaegne ja stabiilse tuluga. Projektil on neli tugevat osanikku ja ühe või teise osaniku — näiteks Gazpromi — finantsprobleemid seda ei kõiguta,” ütles Corcoran.
Finantsjuhi sõnul Euroopa Investeerimispangalt projekt raha ei küsi, ehkki on ELi prioriteetsete infrastruktuuriprojektide nimistus.
Küsimusele, kui kasulikuks on firmale osutunud Saksamaa endise kantsleri Gerhard Schröderi ja Soome ekspeaministri Paavo Lipponeni palkamine, vastas Nord Streami finantsjuht, et mõlemal endisel tipp-poliitikul on tohutu kogemus ja “kvaliteetinimeste kaasamine saab ainult kasu tuua”.
Taust
• Läänemere torujuhtme võimsus on 55 miljardit kuupmeetrit aastas, 2011. a valmiva esimese etapi võimsus on 27,5 mld kuupmeetrit
• projekti kogumaksumus on 7,4 miljardit eurot
• tarnelepingud on juba sõlmitud 21 mld kuupmeetri gaasi tarnimiseks
• peamised ehitushanked on tehtud
• projekt on ELi prioriteetne infrastruktuuriprojekt
• Euroopa Komisjoni hinnangul kasvab gaasi impordi vajadus aastaks 2025 200 miljardile kuupmeetrile, millest Nord Stream kataks 25%
• Nord Streami osanikud on 51%ga Gazprom, Wintershall Holding AG-le ja E.ON Ruhrgas AG-le kuulub mõlemale 20% ning ülejäänu Hollandi firmale Gasunie NV
• Gazprom on kaasanud projekti välispartnereid, sealhulgas Suurbritannia Rolls-Royce Group Plc, Itaalia Saipem SpA ja Saksamaa Europipe GmbH
