Notarijärjekorrad vajuvad minevikku
Kahe aastaga on Tallinna lisandunud 13 notarit, mis hakkas tuntavalt mõju avaldama viimastel kuudel — keerulisemate protseduuride järjekorrad on kolmelt kuult vähenenud ühele kuule, ehkki tehingute arv pidevalt kasvab. Lihtsamad tehingud, nagu volikirja või pärandi vormistamine saab tehtud kahe nädalaga. Oktoobri keskel oli keskmine ooteaeg kolm ja pool nädalat.
Järjekorrad peaksid veelgi vähenema, sest peagi saadab notarite koda eksamile seitse uut notarikandidaati, pakkudes alustajatele büroo avamiseks laenu.
“Uute notarite bürood käivituvad järk-järgult ning järjekorrad lühenevad ka edaspidi,” lubas justiitsministeeriumi vabakutsete ja õigusregistrite talituse juhataja Viljar Peep. Tema sõnul on ka praegu võimalik leida aeg kiiremini, sest tihtipeale öeldakse broneeringust ära.
“Praktika on näidanud, et rutem pääseb löögile see, kes läheb kohale ning rõhutab, et tal on kiire. Helistaja pannakse aga lihtsalt järjekorra lõppu,” ütles Peep.
Ametniku sõnul on eesmärgiks mõistliku teenindamise aja tagamine — lihttehingute puhul peaks olema võimalik notari juurde saada samal või järgmisel päeval, kinnisvara ostu, müügi või pantimise korral ei tohiks kuluda üle nädala.
15aastase staažiga Tallinna notar Tiit Sepp kinnitas, et järjekorrad on tõesti lühenenud.
“Aga see imago, et notari järgi tuleb kaua oodata, jääb meid inertsist veel kümneks aastaks saatma,” ütles Sepp. “Tavainimene käib notaris paar korda elu jooksul ja kui ta mäletab, et 2003. aastal oli jama, siis eeldab ta seda ka 2007. aastal.”
Märtsikuus oma büroo avanud Evelyn Roots ütles, et neil pole veel järjekord üle kahe nädala olnud, kuid samas majas asuvas staažikas büroos on lood teised. “Eluterve konkurents on alati hea asi. Hirmu tööst ilma jääda mul küll ei ole, vajadus notarite järele on alati olemas,” lausus ta.
Sepp aga on alustavate ja ka mõnede vanade notarite suust kuulnud kaebamist, et tööd enam kõigile ei jätku.
“Notarid vast pankrotti küll ei hakka minema, see peaks olema riigi poliitika,” rääkis ta. Sepa sõnul räägitakse praegu küll notaritasude alandamisest, kuid mingil hetkel jõutakse staadiumi, kus tasusid tuleb hoopis tõsta — kvaliteedi ja lühikeste järjekordade nimel.
Hansapanga arendusjuht Kersti Arro ütles, et notari järjekordade lühenemine on hea uudis, sest see lihtsustab oluliselt panga klientide elu.
“Meil on püsibroneeringud küll, aga see ei tähenda, et meil kliendid selle taga järjekorras ei seisaks,” selgitas ta.
OÜ Elamuehitus juhataja Raul Ukareda käis notaris viimati pool aastat tagasi ja isiklikes asjus, siis oli aeg kinni pandud läbi panga ja väga kaua ootama ei pidanud. Varsti hakkab ettevõte aga osakapitali suurendama ning uudis järjekordade lühenemisest oli Ukaredale meeldiv üllatus. “Kui oleks pidanud mitu kuud ootama, see oleks ikka parajaks takistuseks olnud,” nentis ta.
Regio juhatuse esimees Teet Jagomägi meenutas, kuidas ühe tema töötaja neljakuuline saaga majamüügi tarbeks ostja ja pangaga sobivat notariaega leida hakkas lõpuks lausa tööd segama. Jagomägi ise pole rahul, et peab mitme MTÜ juhatuse liikmena tihti notaris allkirja tõestamas käima.
“Mina olen ju mina. Kas ühest korrast ei piisaks, et see tõestus kehtiks näiteks viis aastat? Ega notarid ka ei kilju vaimustusest sellise paberilasu üle,” lausus Jagomägi. “Minu meelest ei tasuks järjekordasid vähendada notarite arvu suurendamisega, pigem tuleks üle vaadata, kas kõik tehingud tõesti vajavad notariaalset kinnitust.”
Justiitsministeeriumi hinnangul on suurtest linnadest kõige kiiremini võimalik notariaega saada Tartus, sest seal on juristide ületootmine. Järjekordi pole ka Narvas ja Jõhvis. Pärnus tuleb oodata kaks kuni neli nädalat.
Oktoobris avaldatud Maailmapanga ettevõtlusraport heitis Eestile ette pikki notarijärjekordi. Maailmapanga hinnangul saaks Eesti neid lühendades suurendada oluliselt majanduskasvu.
Eesti jäi teistest riikidest oluliselt maha ettevõtete ja kinnisvara registreerimiseks kuluva ülipika ajaga. Kui näiteks Lätis kulub ettevõtte registreerimiseks raporti järgi 18, siis Eestis 72 päeva. Kinnisvara registreerimine võtab Eestis aega 65 päeva, samas kui Leedus ainult kolm.
“Mõlema ettevõtluskeskkonna mainet alla kiskuva probleemi põhjuseks on notarite pikad järjekorrad,” tõdes majandusminister Andrus Ansip Postimehele.
Maailmapanga raportile reageeris tuliselt justiitsministeerium. Minister Ken-Marti Vaheri sõnul on selle aluseks olnud andmed vananenud ja hetkeolukord siiski parem.
Notarite koda: järjekordi aitaks vähendada digitaalse ja notariaalselt kinnitatud allkirja võrdsustamine
Eraõiguse areng ja tsiviilkäibe kasv on tõstnud vajadust notariteenuse järele. Kõrvuti kasvanud tööamahuga ning notari kui nõustaja, tehingu asjaolude väljaselgitaja, kujundaja ja täitja rolli arenguga on oluliselt kasvanud ka tehingule kuluv aeg, mis omakorda on mõjutanud teenuse tagamise võimalikkust.
Lisaks notarite arvu kasvule aitaks järjekordi vähendada digitaalse ja notariaalselt kinnitatud allkirja võrdsustamine, samuti linna- ja vallasekretäridele antavad võimalused lihtsamate tõestamistoimingute tegemiseks. Õiguskindluse tagamise seisukohalt ei tohiks väheneda aga notariaalse sisulise tõestuse osakaal.
Notari valikul omab kindlasti olulist tähendust usalduse küsimus: kui inimesel pole tehinguga otsest ruttu, on ta tihti nõus enda jaoks usaldusväärse notari juurde aega ootama ka pikemalt.
Notarite koda on seisukohal, et notarite arvu kasvu tendents peab jätkuma. Justiitsministeeriumi poolt on välja käidud notarite arvu ligi kahekordne suurendamine. Ametikohtade arvu kasv peaks soodustama ka uute kandidaatide juurdetulekut.
