Kui tahkeküttega on majaomanik paratamatult ka katlakütja, siis õlikatel on võimalik 100 protsenti automatiseerida. Nt kui tahkeküttega katlal peab päevas vähemalt korra puid lisama, siis õlikatlal garanteerib kütuse pealevoolu automaatika, mis lõpuks teavitab ka õli lõppema hakkamisest.

Teisisõnu õlikatlaga ei ole muud muret, kui tuleb kontrollida õli olemasolu ja seda, kas kõik süsteemid töökorras.

Seejuures ei ole automaatika, mis juhib küttepumpasid, õlipõleti tööd ja küttevee ringlust, ainult mugavus, vaid aitab ka päris palju säästa.

Tõsi on, et tahkekütte katel paigalduse poolest küll odavam, kuid kütmisel kaasneb sellega lisaajakulu ja oma tegevusaja kaotus.
Õlikatla kasutegur võib ületada 90 protsenti, kui õlipõleti täpselt seadistatud ja korralikult hooldatud. Eriti kasulikud on uuetüübiline sinise leegiga põleti, millel võrreldes tavalisega on heitgaasid puhtamad ja tänu ehitusele kasutegur kõrgem.

Soovitatav on paigaldada ja häälestada õlipõleti spetsialistidel. Kui põleti on õigesti seadistatud, siis tahma ei ole. Sinise leegiga põleti on seadistatud juba tehases. Seadistatud põleti töötab võimalikult kõrge kasuteguriga ja on ka pika tööeaga.

Tihti püüavad inimesed ise seadistada, leides, et see on odavam. Kuid selle tulemusena töötab põleti ala- või ülerõhuga või hoopis tahmab. Tagajärjena kasutegur langeb ja küttekulu tõuseb.

Tahtmise korral saab iga inimene üks kuni kaks korda aastas katla puhastamise ja põleti kontrollimisega ise lihtsalt hakkama. Samas tasub alati usaldada spetsialiste.

Õli mahutisse lisamisel on optimaalne seda teha linnas üks-kaks korda, maal üks kord aastas. 1500-2000-liitrisest mahutist võib 150 m2 majal jätkuda kuni aastaks.

Rusikareegel on: kui 200 m2 majal on kõik , s.t soojustus, küttesüsteem jne, korralikult tehtud, siis kulub 2-2,5 kuupmeetrit õli aastas.

Kuna õlikatla automaatika tagab ühtlase töötemperatuuri (75-85 kraadi), siis soojasalvestit vaja ei ole.

Teraskatlad töötavad 25-30 aastat, malmkatlad 30-35 aastat. Põleti eluiga on 15 aastat.

Õlikatla positiivsed küljed

- Õigel seadistusel mugav ja tootlik
- minimaalne hooldustööde maht, automatiseeritus, mugavus
- optimaalne põlemisrežiim, väike CO2 sisaldus väljuvates gaasides
- optimaalne ka liigõhutegur, mis kõik kokku tagab kõrge kasuteguri
- Üldiselt on õlikatlad ikka kompaktsed, ei vaja keerukaid kütuse transportimise seadmeid - piisab peenikestest toitetorudest.
- Oluline eelis on ka katlas tulenevalt automatiseeritusest kujunev ühtlane töötemperatuur. See säästab metalli, eriti malmi, ja katla eluiga on pikk.
- Parima kasuteguri saab kvaliteetse kütuse, optimaalse liigõhuteguri ja korraliku ventilaatoriga tagatud tõmbe koosmõjul, mis panebki aluse õlikatla tootlikkusele ja mugavusele.

Negatiivsed küljed
- kõrge hind ja mittespetsiaalsetes kateldes õlipõleti paigaldamisel mahukad ümberehitustööd.