Eesti tarbimiselt suurim tooterühm on keeduvorstid, millest tavalisemad maksavad poes u 50 kr/kg. Sellest haukab oma tüki aga mitu osalist.

Riigile läheb 20% ehk 10 krooni. Kaupmehele jääb sageli u 30% ehk 15 krooni. Järelikult jääb töötlejale toote valmistamiseks 25 krooni.

Rusikareegel ütleb, et tootja saab tavamüügis toote letihinnast umbes poole.

Kuna Eesti ettevõtted on väikesed ning väike turg ei võimalda spetsialiseerumist, on töötlejate üldkulud ühikule kõrged - näiteks Maagi-sugusel keskmise suurusega ettevõttel umbes 12 krooni kilole.

Võtame siiani allesjäänud 25 kroonist maha ettevõtte püsikulud ja saame summa, mis jääb tooraine ostuks - 13 krooni.

See, millist toorainet saab osta 13 krooni eest, ajab ausa Eesti põllumehe ropult vanduma. Korraliku taise lihatooraine kilohinnad algavad 45 kroonist, mis omakorda tähendab, et korraliku lihase toote hind poeletil on vähemalt 80 krooni.

Kampaaniate, millele viimasel ajal lõppu ei tundu tulevat, puhul eeldab kaupmees veel täiendavat allahindlust 15-20%, mis tähendab töötlejale kahjumisse minekut. Ehk et teeme tööd, näeme vaeva ja maksame selle eest veel pealegi.