Oma õpetaja komisjonis ja riigieksamil läheb hästi
Mõistagi on ka vastupidiseid näiteid, kus õpetaja komisjonis olek pole eksamitulemustele kaasa aidanud. Samuti on neid koole, kus riigieksamite tulemused on läbi aastate püsinud stabiilselt tugevana.
Kas koolid, kelle õpetaja on valitud riigieksami komisjoni, on eelisolukorras ning saavad ka paremaid eksamitulemusi?
“See on tendentslik mõtteviis ja libe tee järelduste tegemiseks,” lükkavad riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse töötajad niisuguse mõttekäigu kohe ümber.
Üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna juhataja Aimi Püüa, keeleosakonna juhataja Kersti Sõstar ja eesti keele peaspetsialist Märt Hennoste selgitavad, et koolide riigieksamite tulemuste kõikumisel on mitmed põhjused: eksamisooritajate arv, tüdrukute-poiste arv, klassi üldine tase, õpetaja vahetus.
“Lõplikku eksamivarianti teavad komisjonist vaid 1-2 inimest, nende seas komisjoni esimees, kes tavaliselt on meie oma inimene. Nii et õpetaja ei näe, ei tea ega saa oma õpilastele täpseid küsimusi ja ülesandeid öelda,” ütleb Püüa. Ta selgitab, et õpetajad esitavad komisjonile näiteks 15 eksamiküsimust või -ülesannet, kuid milline neist töösse ehk eksamile jõuab, õpetajad ise ei tea.
“Selliseid linnalegende, et kirjandi teemad või küsimused olid enne teada, liigub alati. Kui hakata uurima, ei selgu tavaliselt midagi,” ütleb Hennoste.
Kõik komisjoni valitud õpetajad on tema sõnul oma ala spetsialistid ning et riigieksami sisu oleks konfidentsiaalne, annavad nad ka oma allkirja.
Kas eksamisisu lekkimine on seega sajaprotsendiliselt välistatud?
“Sajaprotsendiliselt välistada ei või kunagi,” ütlevad eksamispetsialistid. Nende sõnul pole siiani ükski õpetaja oma komisjoniliikme staatust kurjasti ära kasutanud. Samas ei keela ju keegi õpetajal lapsi ette valmistada ja neile tüüpülesandeid lahendada anda.
Õpilased: kindlam tunne on
Gümnaasiumi lõpetanud noored ütlesid Äripäevale, et õpetaja osalemine eksamikomisjonis annab kindluse- ja turvatunde.
“Kui ikka oma inimene on eksamikomisjonis, on turvalisem ja kindlam ka eksamil,” ütleb 2006. aastal hõbemedaliga Aravete Keskkooli lõpetanud Rahel Otsla. “Lahendasime enne eksamit tüüpülesandeid ja analoogseid ülesandeid. Eksamil oleks võinud mul paremini minna, kuid närv oli sees,” räägib Otsla.
“Meie isegi ei teadnud, et õpetaja eksamikomisjonis on,” ütleb Rapla Ühisgümnaasiumi lõpetanud Anu Vahtre.
Õpetaja teeb panuse südametunnistusele Kiviõli 1. Keskkooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Tiina Kilumetsa sõnul on puhta südametunnistuse puhul eksamimaterjali lekitamine välistatud.
“Ausa südametunnistuse puhul on selline asi välistatud,” ütleb Kilumets, kes oli riigieksami ettevalmistavas komisjonis 2004. ja 2005. aastal enne lapse sündi. Samas ütleb ta, et ebaausa inimese puhul võib leke kiiresti välja tulla.
“Lapse suu on lapse suu ja see info on kiire levima. Mina isiklikult ei riskiks,” lisab Kilumets. “Samas, karm oleks ka sellisel juhul, kui õpetaja üldse ei pööraks võimalikule eksami sisule, tüüpülesannetele tähelepanu.”
Rekordiline tulemus
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumis tõusis saksa keele riigieksami tase 2007. aastal, kui saksa keele õpetaja Helle Kasesalu komisjonis oli, rekordilise 89 pallini. Kasesalu sõnul olidki mullu head tulemused, kuna tegu oli rahvusvahelise keeleeksamiga, mille sooritavad parimad ning mille küsimused tulevad otse Saksamaalt. Õpetaja kuulumist ainekomisjoni peab ta aga koolile ja õpilastele eeliseks.
“Eelis on tehnikates, teada on ülesannete liigid, sordid — need on õpetajal silme ees. Samas, iga komisjoni liige teab vaid killukest eksamist,” ütleb Kasesalu.
Miks koolide tulemused, kui nende õpetaja eksamikomisjonis on, märgatavalt paranevad?
“Raske vastata. Eks eksamitegijate hulka on valitud kogenud ja head õpetajad. Nad õpetavad ka paremini,” nendib ta.
Viljandi koolil ühtlane tase
Viljandi Paalalinna gümnaasiumi inglise keele õpetaja Mart Reitel on komisjoni kuulunud 2006. ja 2007. aastal, kuid kooli tulemused pole paranenud. Kui 2005. aastal oli kooli inglise keele riigieksami tulemus keskmiselt 67 palli, siis 2006. ja 2007. aastal jäi see 60 palli juurde.
“Oleme pidevalt alla vabariigi keskmist. Eksamitulemus ei olene minu teadmisest eksamist, vaid materjalist, mis mul on. Ühel aastal on see tugevam, teisel nõrgem, oleneb ka õpilaste motiveeritusest,” ütleb ta. Reiteli sõnul on eksamikomisjoni kuuluval liikmel rohkem teavet eksamil tuleva kohta. “Nad teavad, mis tüüpi ülesanded võivad tulla, ja saavad neid harjutada, et õpilastel ei tuleks “ehmatust”,” lisab Reitel.
Kommentaar
Toomas Rähn
aasta õpetaja 2006, Viljandi Maagümnaasiumi matemaatikaõpetaja (pole ainekomisjonis olnud)
Loomulikult on see õpetajale kasulik, tema õpilastele kasulik, koolile kasulik. Teades nii-öelda köögipoolt, oskab ta oma õpilasi paremini eksamiks ette valmistada.
Eksamikomisjonis näeb õpetaja eksami korralduslikku poolt, eksamitööde hindamise poolt, saab juurde teadmisi, areneb, tõstab oma kvalifikatsiooni. Pea kõik vanemõpetajad, metoodikud peaksid osalema eksamikomisjonide töös. Sellest oleks kõigile kasu.
tasub teada
Milline õpetaja pääseb eksamikomisjoni?
Eksamikomisjoni kutsutakse õpetaja, kes on oma alal silma paistnud, koostanud ülesandeid, õpikuid või raamatuid.
Komisjoni moodustamisel peetakse silmas, et sinna kuuluksid ühtviisi eesti ja vene õppekeelega koolide, samuti maa-ja linnakooli õpetajaid.
Komisjoni liige saab oma töö eest hüvitist, kuid eelkõige tiivustab teda missioon ja võimalus end täiendada.
Komisjonide koosseisu kohta Äripäeval teavet saada ei õnnestunud, kuna riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskusel need andmed puudusid.
taust
Eksamitulemused ei mõjuta koolide rahakassat
Haridus- ja teadusministeeriumi teatel riigieksamite tulemused koolide rahastamist ei mõjuta, see ei käiks kokku ka ministeeriumi hariduspoliitilise põhimõttega — kõigil lastel peab olema võrdne juurdepääs heale haridusele.
Ka ei ole haridusministeeriumil eraldi tunnustamissüsteemi, mis lähtuks riigieksamite tulemustest.
