Kreekat võib tabada äratus. See riik on minemas vastu päästepaketi viimasele aastale. Küsimus on selles, et kas riik saab nüüd ise hakkama päästepaketi lõppedes. Kreeditoride esindajad on juba läinud nädalast Ateenas tegemaks kolmandat vaatlust. Kas seekordne läbivaatus erineb eelmisest kahest? Mis roll on Rahvusvahelisel Valuutafondil ehk IMFil. Kas Kreeka on täitnud 95 meedet? Küsimusi on palju.

„Paistab, et valitsus tahab viia seekord läbi ülevaatuse ilma viivitusteta,“ ütles Ateenas asuva Foundation of Economic and Industrial Researchi peadirektor Nikos Vettas. Selle analüüsikoja direktor ütles, et Kreeka majandus on tänu heale turismiaastale ja välise nõudluse tõttu kergelt taastumas.

Investorid on vähem optimistlikud. Ametlikult algab ülevaatus oktoobri keskpaigas. Peaminister Alexis Tsipras ütles esmaspäeval, et Kreeka plaanib novembriks ülevaatusega ühele pole saada. Finantsturgudel levivad mitmesugused turujutud. Läinud nädal oli Kreeka aktsiatele halvim alates 2016. aasta juunist.

„Börsil on vähe tõusupõhjuseid,“ ütles maaklerfirma Pantelakis Securitise juht Thanassis Drogossis. „Kolmas ülevaatus peegeldab aktsiate näol ebakindlust.“

Ülevaatusest võib selguda kaks asja. Nii valitussametnikud kui kreeditorid tahavad aasta lõpuks lõpetada kolmanda ülevaatuse. See annaks riigile aega kaasata finantsturult täiendavat raha ja sillutaks teed abiprogrammi edukaks lõpuks. Kui ülevaatus saab läbi tänavu või tuleva aasta algul, aitab see tugevdada investorite hädavajaliku kindlustunnet Kreeka suhtes.

Kestma jäävad läbirääkimised aga lööks investorite meelestatust ning lööks riigi võimet tuleva aasta suvest väljuda päästmisest ja end ise rahastada.

„Investeeringute tase on väga madal ja seetõttu kasvab Kreeka majandus aeglasemalt kui peaks,“ ütles Vettas. Tema sõnul on Kreeka majanduskasv aeglasem paljudest teistest euroala riikidest. 2016. aastal investeeringud Kreekas stagneerusid ning tänavu kahel kvartalil on need vähenenud.

Kui Krekeal saab raha otsa enne kõigi vajalike reformide tegemist, mida Krekea on lubanud teha, siis paneb see ohtu euroala mistahes võimaliku Kreeka võlakergenduse. Mida Kreeka on aastaid nuianud. Kreeka partnerid lubasid abiprogrammi lõppedes kergendada riigi võlakoormat, eeldades, et reformid on edukalt tehtud.

Võtmetähtsusega on Kreeka tuleva aasta riigieelarve, kuid ka see, kas riik on täitnud piisavalt päästmisel kokkulepitut. Kreeka peaks jõudma võlamaksete ja intressimaksete eelselt tuleval aastal 3,5 protsendilisse ülejääki suhtena majanduse kogutoodangusse. See eesmärk võib olla ohus kui Kreeka maksulaekumised ei too piisavalt tulu, märgivad nii Kreeka kui EL ametnikud.

Samal ajal võivad üles kerkida poliitiliselt rasked teemad nagu erastamine, riigivalitsemine ja tööjõuseadusandluse muutmine. Tuld võib võtta ka Kreeka pankade tegelemine või õigemini mittetegelemine halbade laenudega. Ka sotsiaaltoetuste restruktureerimine on valus teema. Tsiparase valitsus peab leidma eelarves ressursse, et vältida populaarsete toetuste kärpeid.

IMFi nõue Kreeka pankade varade kvaliteedi ülevaatuseks võib olla samuti probleemaatiline. Seekord on lisaks IMFile selle taga ka Euroopa Keskpank. Kreeka valitsuse ja Frankfurdist kõlavate arvamuste kohaselt lööks selline ülevaatus Kreeka panku, kuna nad peaksid pöörama tähelepanu halbade laenude teemale. Mõnede arvates oleks lahendus oodata ära pankade regulaarne stressitest, mis peaks toimuma enne päästeprogrammi lõppu ja ilma varade kvaliteedi ülevaatuseta.

IMF on põhimõttelisel nõus pandma Kreekale värsket raha, kuid päästepaketis osalemine eeldab, et euroala maad restruktureeriks rohkem kui viimased soovivad Kreeka võlga. Kui fond annaks raha Ateenale, peaks euroala Kreeka võla kergendamisega edasi liikuma ja kandma Kreeka võlga maha. Mõned maad, sealhulgas Saksamaa on seni olnud Kreeka võlakergenduse vastu.