Näitusele on vaatamiseks välja pandud kokku 82 erinevat rukkileiba 10 Eesti leivatööstuselt, teatas Eesti põllumajandus-kaubanduskoda.

Näituse raames valitakse „Põllumehe Lemmikleib 2012“. Konkursi raames saavad põllumehed ja teised huvilised maitsta ning hinnata kümmet leiba: Rehe vormileib (AS Eesti Pagar), Rukkileib (AS Euroleib), Rukkipadi (AS Hallik), Hiiu Rukkileib seemnetega (HTÜ Tootmine OÜ), Karja Porgandileib (OÜ Karja Pagariäri), Leiburi Ruks (AS Leibur), Suure Tõllu leib (AS Lõuna Pagarid), Wabariigi leib (AS Pere), Naturaalse juuretisega käsitööleib (Poodium) ja Mahe Rukkileib (Vändra Leib OÜ).

„Must rukkileib on eestlaste toidulaua alustala, mida meie inimesed on väärtustanud põlvest põlve. Rõõm on tõdeda, et Eestis toodetakse nii palju erinevaid leibasid, alustades klassikalise naturaalse juuretisega rukkileivast kuni mitmesuguste seemne- ja koorikleibadeni välja,“ kommenteeris leivanäituse korraldamist Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Rukkileivas on rohkesti kasulikke aineid. Rukkileib sisaldab rikkalikult kiudaineid, erinevaid mineraalaineid ja vitamiine (eelkõige B-vitamiin). Toitumisteadlased on leidnud, et neil, kes söövad saia asemel rukkileiba, on kolesteroolitase veres oluliselt madalam.

„Leivatootmise alus on kodumaine rukkikasvatus. See on ka üks põhjuseid, miks korraldame leivanäituse just teraviljafoorumi ajal. Kahjuks on Eesti rukkikasvatus kokku tõmbunud – kui 1980ndatel aastatel toodeti Eestis rukist keskmiselt 55 tuhandel hektaril, 1990ndatel 43 tuhandel hektaril, siis viimase kümnendi keskmiseks rukki kasvupinnaks on kujunenud umbes 14 tuhat hektarit. Nii võime lähiminevikust kahjuks üha rohkem leida neid aastaid, kus kodumaine rukkisaak ei ole suutnud katta siseturu vajadust,“ selgitas Sõrmus.