Paldiski linnavalitsus keeldus andmast kasutusluba Põhjasadama kaile, millele linnaametnikud olid kolm aastat varem ehitusloa väljastanud ning veel eelmise aasta aprillis kinnitanud, et “kasutusloa andmiseks takistusi ei ole”.

Põhjasadama omanike üllatuseks hakkas Paldiski linnavalitsus nõudma maaomaniku luba kai ehitamiseks, mis kinnitatud detailplaneeringu kohaselt oli juba valmis ehitatud. “Ehitusluba on väljastatud vastavalt ehitusseadusele ja Paldiski linna ehitusmäärusele. Kumbki neist dokumentidest ei nõua maa kasutusõiguse esitamist,” selgitas Paldiski linnavolikogu esimees Jaan Mölder, miks Paldiski linnavalitsus maakasutuluba kohe ei küsinud. Möldri sõnul tegutses Põhjasadam ilma maaomaniku Eesti Vabariigi loata omal vastutusel.

“Kuna käesolevaks ajahetkeks on Paldiski linnavalitsusele antud olukord teada, siis lähtuvalt seadusest puudub võimalus kasutusloa väljastamiseks,” nentis Mölder.

Mölder kasutab ära puudulikku seadust

Meetritepikkuse kirjavahetuse tulemusena Põhjasadama, Paldiski linnavalitsuse, Harju maavalitsuse ja maa-ameti vahel selgus tõsiasi, et Eesti riigis ei olegi riigiasutust, kelle pädevuses oleks otsustada merepõhja kui riigivara kasutusse andmine. Eestis levinud sadamaehituspraktika kohaselt on seni piisanud riigi väljastatud veekasutusloast, mis on Põhjasadamal olemas.

Seda leitud seaduseauku kasutabki Mölder nüüd Paldiski Sadamate ASi omanike kinnitusel ettekäändena ning tegelikku põhjust tuleb otsida hoopis mujalt. Sadama nõukogu esimehe Aleksei Mürisepa sõnul on Mölder sadama arengut takistanud sellest ajast peale, kui end Möldri sõbraks nimetanud viinatööstur Igor Savenkov, kes oli 24% sadama aktsiate omanik, erimeelsuste tõttu Põhjasadama praeguste suuromanike Nakonetšnõi ja Tšuletsiga oli sunnitud sadamaärist välja astuma. Koos Savenkoviga loobus tulusast sadamaärist ka Paldiski endise linnapea Urmas Kärdi juhitav 25% sadama aktsiate omanik Brando Kinnisvara, mida Mürisepa sõnul esindas Jaan Mölder. Eesti Ekspressi andmetel arvasid Möldri poliitilised vastased toona, et sadama tegelike omanike seas võis olla ka Mölder ise.

Mölder: mingit sadamat sinna kunagi ei tule

Paldiski Sadamate ASi juhatuse esimehe Robert Antropovi sõnul on Mölder sadamaomanikele otse välja öelnud, et nood tegelevad Paldiskis vale äriga ning mingit sadamat sinna kunagi ei tule. “See pilt minu akna all häirib mind,” olevat Mölder öelnud.

Möldri hinnangul on Paldiski Sadamate ASiga seotud isikud ise oma probleemides süüdi ning oma e-kirjas Äripäevale soovitas ta neil lähtuda Eesti Vabariigi seadustest, nagu seda Paldiski volikogu ja linnavalitsus on teinud.

Paldiski linnavalitsus oli muutliku meelega

• november 1999 — valitsus määrab Paldiski Põhjasadama akvatooriumi
• november 2002 — kehtestatakse Põhjasadama detailplaneering
• oktoober 2003 — Paldiski linnavalitsus annab ehitusloa kai nr 6 rajamiseks
• mai 2005 — algab kai ehitus
• juuli 2005 — Jaan Mölder ja Igor Savenkov astuvad sadama omanikeringist välja
• aprill 2006 — koostatakse ehitise ülevaatuse akt, milles märgitakse, et “kasutusloa andmiseks takistusi ei ole”
• mai 2006 — Paldiski Sadamate AS esitab linnavalitsusele kasutusloa taotluse
• mai 2006 — Paldiski linnavalitsus nõuab esmakordselt maaomaniku luba kai ehitamiseks
• mai 2006 — tihe kirjavahetus sadama valdaja, linnavalitsuse, Harju maavalitsuse ja maa-ameti vahel
• juuni 2006 — Paldiski linnavalitsus keeldub kasutusloa väljastamisest
• juuni 2006 — veebruar 2007 — kirjavahetus jätkub. Lahendust seni veel ei ole.