Palgakasv jaguneb vaid parimate vahel

Eesti majandus kasvab keskmiselt kümme protsenti aastas. Inimesed võtavad suuri eluasemelaene ja liisivad autosid, poed ja marketid ostetakse enne pühi tühjaks. Kas majanduskasv on tähendanud ka palgatõusu või teenitud tulu on jäänud omanikele?

Statistikaameti numbrite järgi tõusis brutopalk möödunud aastal 2004. aastaga võrreldes 10,8% ja brutotunnipalk 11,4%.

Korraldasime CV-Online internetilehel küsitluse, mis näitas, et ligi pooltel vastanutest polnud palk viimase aasta jooksul tõusnud. Enam kui aasta tagasi nägi pangakontol palganumbri kasvu neljandik ning kunagi polnud palgakõrgendust saanud viiendik vastajatest.

Mõnevõrra optimistlikum on Faktum&Ariko juunis teostatud uuring — selle järgi polnud neljandik vastanutest palgakasvu nautinud. Erinevus võib olla tingitud tõsiasjast, et CV-Online leheküljel käivad keskmisest avatumad ja karjäärivõimalusi otsivad inimesed, kelle üheks ringivaatamise põhjuseks on kindlasti ka palk.

Faktum&Ariko uuringu järgi langes viie- või kümneprotsendiline palgalisa osaks neljandikule, viiendiku võrra kerkis töötasu seitsmel protsendil ja 30% võrra kolmel protsendil palgatöölistest.

Seega majandus- ja palgakasv liiguvad Eestis kõrvuti, sarnase tempoga. Nende kasvunumbrid on samad, kuid tähelepanuväärne on, et palgatõus jaguneb ebavõrdselt, st erinevate küsitluste järgi pool kuni viiendik inimestest on jäänud palgatõusust eemale.

Kindlasti on palju erijuhtumeid ning mõnes valdkonnas on terav tööjõupuudus palgad üles ajanud, kuid üldiselt on tegemist normaalse nähtusega — hüved koonduvad keskmisest aktiivsemate ja töökamate kätte. Ettevõtja ei premeeri edu puhul enam mitte kogu kollektiivi, vaid ainult aktiivsemaid, neid, kellele edu võlgneb.

Lisaks Eestile uurisime palgatõusu teemat ka teistes Kesk-ja Ida-Euroopa riikides. Tulemused olid kõikides maades Eestiga sarnased. Viimase kuu jooksul oli palka tõstetud ca 10% vastanutest, viimase kolme kuu jooksul samuti keskmiselt 10%, poolaasta vältel 15% ning aasta jooksul 12% vastanutest. Suurim erinevus ilmnes aga palgatõusust eemalejäänute osas — kui Eestis oli vastav number 24%, siis Leedus 36% ja Poolas koguni 41%. Kas olemasolev palk rahuldab Eesti inimese nõudmisi? Sama Faktum&Ariko uuringu alusel rahuldaks lihttöölist 10 000, kontoriametnikku 12 100 ning keskastme spetsialisti 12 600 krooni suurune palk. Sarnast palka soovisid ka abiturendid, keda küsitles paar kuud tagasi ka nädalaleht “Eesti Ekspress”. Arvestades, et tänavune keskmine palk võib ulatuda 9000 kroonini, on need ootused realistlikud, igaljuhul on Eesti töötaja kahe jalaga kindlalt maa peal. Palgatõusu peetakse delikaatseks teemaks. Kuid julgus küsida oma tööandjalt palgalisa ning seda põhjendada oma edu ja vastutuse avardumisega, väärtustab Teid ka tööandja silmis. Ise tuleb aktiivne olla, seda enam, et tööandja poolt sel teemal reeglina algatust ootama jääda ei maksaks. Juhul, kui tööandja palgatõusu soovi kategooriliselt tõrjub, on see Teile võimaluseks saada ka vastukaja oma tööle ning vastavalt siis kas end muuta või leida uus ja senisest parem töökoht.