Kui kaks kohalikku suurimat õlletööstust raporteerisid eelmisel nädalal valmisolekust maikuus uued pandimärkidega tooted turule tuua, võtab maaletoojal säärane üleminek märksa kauem aega. ASi Valior juhatuse esimehe Eduard Sauli sõnul valmib tavatellimuse korral toodang kuue-seitsme nädalaga, kuid kui tarnijal on vaja hakata uuesti disainima silte ja ümber seadistama tootmisliine, siis läheb aega paar-kolm kuud. Taist tuleva kauba puhul võib see aeg ulatuda isegi kuni viie kuuni, lisas ta.

Saul lausus, et kuna minister kinnitas pandimärgi aprilli keskel, sai ta seda puudutava info saata tootjatele alles eelmisel nädalal. Samas võib tema sõnul tekkida olukordi, kus suured välistarnijad polegi huvitatud liinide ümberseadistamisest, sest niðitoodete puhul on Eestile toodetavad joogikogused niivõrd väiksed.

“Seadus oli väljas eelmise aasta aprillist, kuid ministri vastavate määruste puudumine pärssis meie tegevust. Pandimäärad tulid märtsis, pandimärgid aprillis — mille põhjal siis eelarvet teha?” viitas Saul finantsriskide võimalustele. Seega tuleb importööridel hakata pandimärkidega jooke üle kleepima.

“Ei taha sellele mõeldagi. Kuidas see rahaliselt mõjutab, seda saab hiljem öelda,” tõdes Saul. Tema sõnul tuleb osta pandimärgid, need peale kleepida, laos eraldi hoida üle sildistatud ja mittesildistatud jooke — see kõik on lisakulu. “Kõige suurem kleepimine ootab ees Bacardi Breezerit, suvel müüakse sadu tuhandeid pudeleid,” märkis Saul, samas impordib Valior näiteks ka Isostari spordijooki, Vitteli vett, Forstersi õlut.

“Väidan seda, et tekkinud süsteemist võidavad oluliselt kohalikud tootjad, eriti suurtootjad,” ütles Saul. Sama meelt oli ASi Prike turundusdirektor Armin Mähhar: “Eks ta eelise kodumaistele tootjatele annab, nemad võivad muuta silti iga aeg.” Ta lisas, et lisatööjõu rakendamine pudelitele siltide kleepimiseks — tegemist on käsitööga — on paratamatu lisakulu, mis võetakse hiljem tagasi tarbija rahakotist.

Prike pakutavatest toodetest tuleb pandimärk teiste hulgas Guinnessi õlle pudelitele ja purkidele ning lahjadest alkohoolsetest jookidest Smirnoff Ice’ile.

ASi LTT juhatuse esimehe Tõnu Tõniste sõnul kuuluvad nende sortimendist pandimärkidega märgistatavate toodete hulka teiste hulgas HIPPi lastejoogid 0,2- ja 0,5-liitristes klaaspudelites. “Kuna keskkonnaministeerium on antud teemal suhteliselt saamatu olnud ja raske on ennustada antud seadusega seoses võimalikke uusi muudatusi või hoopis rakendamise edasilükkamisi, siis plaanime oma tooted märgistada pandimärgiga üleminekuaja lõpu poole ja seda esialgu märke oma laos ise taarale kleepides,” ütles ta.

Tõniste lisas samuti, et kuna ka paljud poed pole veel valmis 1. maist seaduse nõudeid täitma, siis usub ta, et liiga varajane pandimärgile üleminek võiks saada takistuseks LTT toodete müügile mõningates jaekettides.

Keskkonnaministeerium: üleminekuajal saab jooke müüa ilma pandimärgita

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ütles importööride kartusi hajutades, et kolmekuisel üleminekuajal saab jooke müüa ilma pandimärgita.

“Importijad võivad ilma igasuguse takistuseta müüa ilma märgita tooteid 1. augustini,” lausus Eek, lisades, et pärast seda on pudelitel võimalik kasutada vastavat kleepsu. Viimased on valmis tehtud taaskasutusorganisatsioonil Eesti Pandipakend — see oli ka üheks organisatsiooni akrediteerimise tingimuseks. Eeki sõnul pole ministeerium pakendimärkide osas kuidagi viivitanud, sest oma ettepaneku esitasid tootjad märtsi lõpus.

· 1. mail käivitunud joogipakendite tagatisraha süsteem lisab õlle, lahja alkoholi, vee, karastusjookide, mahlade ja mahlakontsentraatide hinnale pandi summa kas 50 senti või 1 kroon olenevalt taarast.

· Ajavahemikus 1. maist 1. augustini on kauplustes samal ajal müügil nii pandiga koormatud kui ka pandita tooted. Hiljem ilma pandimärgita pakendit kasutada ei või.

· Süsteem hõlmab ainult plastikust, metallist ja klaasist joogipakendeid.