Pärnoja valetab ja Jürgenson ka

Äripäev on seisukohal, et majandusminister Mihkel Pärnoja ning teede- ja sideminister Toivo Jürgenson peavad ministriportfelli uutele inimestele loovutama — valetamine, lohakus asjaajamisel ning maksumaksja raha asjatu raiskamine teistsugust lahendust ei luba.

Erastamisagentuuri nõukogu esimehena pettis Pärnoja riigihangete ametilt välja loa sõlmida ilma konkursita 40 miljoni kroonine leping Eesti Raudtee erastamise nõustamiseks Briti konsultatsioonifirmaga GIBB.

Enne seda oli Pärnoja tagasi lükanud nõustamise eest 12 miljonit küsinud PriceWaterhouse-Coopersi pakkumise, väites, et riigil sellist raha pole.

Arvatakse, et Pärnoja ei talitanud nii omal algatusel, vaid GIBBi soovitas EBRD, keda näiteks RailEstonia mainis erastamiskonkursi käigus ühena oma finantseerijaist.

Kas vastab tõele see või mõni teine vandenõuteooria, pole praegu isegi oluline — fakt on see, et Pärnoja valetas ja lasi tuulde 40 miljonit krooni maksumaksja raha.

Riigihangete ameti peadirektor Ülo Sarv hoidis seda infot poolteist aastat vaka all, öeldes, et kartis kohta kaotada. Imelik lähenemine — riigiametnik teenib ministrit, mitte riiki.

Õigem on öelda, et see on valitsusliidu asjameestele omane lähenemine, nii nagu ka valetamine. Valetab peaminister, valetab minister ja pettusest vaikides ka ametnik.

Arenenud riikides on kombeks, et eksinu lahkub ise ametist. Paraku pole Eestis sellist kommet tekkinud. Isamaaliit, Mõõdukad ja Reformierakond on, vastupidi, võtnud ringkaitsesse — üks ei torgi teist ega teine kolmandat.

Toimetus ei ole nõus Siim Kallasega, kes ütles, et see, kui Laar tulistab Savisaare pildi pihta, on Isamaaliidu siseasi.

Niisamuti ei ole Pärnoja valetamine üksnes Mõõdukate ega Jürgensoni iseenese tarkusest tehtud teod Isamaaliidu, vaid kogu võimuliidu küsimus.

Kolmikliit kardab, et ministrite väljavahetamine seiskab erastamise. See on asjatu kartus. Lepingu allakirjutamine Baltic Rail Service´iga on lõpusirgele jõudmas

Ministrid peavad ise ameti maha panema, umbusaldamiseni asja viia on kolmikule riskantne.

Võib arvata, et nii mõnigi kolmikliidu liige tahab riigikogus end selgelt eristada negatiivse mainega koalitsioonikaaslastest, et säilitada enda võimalus tulla valituks ka järgmistel valimistel. See aga võib kukutada valitsuse ning viia erakorraliste valimisteni.

Kui meenutada viimase paari kuu sündmusi, siis on selge, et neist võidaks ainult Savisaar.

Pärnoja ja Jürgensoni lahkumine on kasulik kolmikliidule endale ning kokkuvõttes ka Eesti riigi arengule, sest nende meeste jätkamine ministriametis takistab uute positiivsete ideede elluviimist.

Ükskõik, kui hea ja/või vajaliku ettepanekuga Pärnoja või Jürgenson nüüd ja edaspidi ka välja tuleks, ei võtaks keegi seda enam tõsiselt.

Siin ei maksa ajakirjandusele etteheiteid teha — need mehed on oma kehva maine ise kujundanud.