Lisaks seaduseelnõudele liiguvad kahe organisatsiooni vahel ka juriidilised ekspertiisid ja ravimitootjate korraldatud üritustel esindab tavakodanike huve oktoobris asutatud patsientide nõukoda, kuigi Eestis on olemas aastaid tegutsenud ja sotsiaalministeeriumi poolt rahastatav Eesti Patsientide Esindusühing.

Eelmisel nädalalgi ajakirjanikele ravimitootjate poolt SAS Radissoni hotellis korraldatud kohtumisel esindas patsientide nõukoda raviteenuse tarbijate poolt.

Läinud sügisel käis Rahvusvaheliste Ravimitootjate Liidu delegatsioon eesotsas juhatuse esimehe Rauno Pukoneniga tolleaegse sotsiaalministri Eiki Nestori jutul, kaasas oli neil ravikindlustuse seaduse eelnõule koostatud juriidiline ekspertiis.

Järgmisel päeval ilmus Eesti Päevalehe arvamusküljel sama kirjatükk Eesti Patsientide Nõukoja ja Külli Paasoja nime all.

Ravimitootjate liidu ja patsientide nõukoja esindajate seletused juhuse kohta lähevad lahku.

Ravimitootjate liidu liige Kai Siinmaa: “Me tellisime ekspertiisi seadusele advokaadibüroost Glikman ja Glikman. Seal juhtus töötama üks jurist, kes esindab patsientide huve. Ta küsis, et kas võib materjale kasutada.”

Patsientide nõukoja asutajaliige ja juhatuse liige advokaadibüroos Glikman ja Glikman jurist Ilmar Straus: “Patsientide nõukoda on tutvustanud oma seisukohti erinevatele organisatsioonidele.”

Patsientide nõukoja asutajaliikmed ja juhatus koosneb kahest advokaadibüroo Glikman ja Glikman juristist ning riigiprokurörist Kaido Kolgist, kes on ka organisatsiooni avalikkuses esindav juhtfiguur.

“Meie seisukohad langevad kokku ravimitootjate omadega, aga ravimitootjatel on tõesti väga patsiendisõbralikud vaated,” ütles Kaido Kolk.

Organisatsioon asutati läinud sügisel. “Kui avalikkuses tekkis diskussioon uuest ravikindlustuse seadusest, siis tekkis mõte kaasa lüüa,” ütles Ilmar Straus Glikmani büroost.

Patsientide nõukojal oma kontorit pole, asutamisdokumentides on asukohana kirjas PR-firma Kubits & Hamburg aadress Tallinnas Pärnu maateel. “Seal me saame mõnikord kokku ja sinna võib meile kirju saata,” ütles Ilmar Straus.

Meelis Kubits büroost Kubits & Hamburg ütles, et patsientide nõukojaga on kokkulepe, et nad võivad lasta saata kirju nende faksile, sest ta tunneb Glikman ja Glikman büroost mitut inimest. Raha pole Kubitsa büroo selle teenuse eest küsinud. “Seni pole ka fakse tulnud,” ütles Kubits.

Kubits lisas, et nende firma pole lepingulistes suhetes ei ravimitootjate liidu, patsientide nõukoja, advokaadibüroo Glikman ja Glikman ega mõne poliitilise organisatsiooniga.

Ravimitootjate liit kinnitab, et raha pole nemad patsientide nõukojale andnud. Patsientide nõukoja esindajad ütlevad samuti, et teevad oma tööd tasuta ning organisatsioonil toetajaid pole.

Eesti ravimituru käive möödunud aastal oli 1,56 mld krooni, sellest 54 mln pani käibesse riik haigekassa kaudu. Ravimitootjate liit koondab 20 suuremat ravimifirmade esindajat Eestis. Firmad, kes kuuluvad liitu, katavad 50protsendilise turuosa.

Siiri Oviiri riigikogu liikmena esitatud ravikindlustuse seaduseelnõu muudatusettepanek puudutab põhiliselt originaalravimite turgu Eestis, mis erinevatel hinnangutel katab 60-90 protsenti kogu ravimituru käibest.