Pensionifondide vara koosneb suures jaos aktsiatest ja võlakirjadest, millega tehinguid plaanib Euroopa Komisjon maksustada. Sõbrapäeval avalikustatud rahandundusvolinik Algirdas Šemeta esialgse ettepaneku kohaselt maksustataks kõiki finantstehinguid - alates aktsiate ja võlakirjade ostust ja müügist kuni tuletislepinguteni. Aktsia- ja võlakirjatehingute maks oleks 0,1%, tulevikutehingutel 0,01%.

„Eesti on soovinud, et pensionifondide varaga tehtavad väärtpaberitehingud ei oleks maksustatud. Euroopa Komisjoni värskes ettepanekus ei ole see aga välistatud,“ selgitati rahandusministeeriumist. Laekunud ettepaneku põhjal algavad nüüd läbirääkimised, mille tulemusel võib direktiiv ka muutuda.

Swedbanki Eesti üksuse juht Priit Perens arvates on lõplikke hinnanguid veel vara anda, aga neile instrumentide likviidsus, millele finantstehingumaks laieneb, väheneb igal juhul. „Nende instrumentidega hakatakse vähem tehinguid tegema. Likviidsuse tagavad turu tegijad, mitte eraisikud. Neile aga laieneb maks igal juhul. See omakorda tähendab, et maks igal juhul mõjutab likviidsust ja hinda,“ selgitas Perens.

Ta lisas, et Eestis tähendab see veel seda, et kui maks laieneb nendele turgudele või tehingutele, mida Eestis praegu ei ole, siis suure tõenäosusega ei hakata neid Eestis ka kunagi tegema. „Loomulikult on finantsasutused selle vastu, sest nemad tunnetavad kõige teravamalt, mida see tähendab. Aga väita, et see ei jõua kuidagi välja erainvestorini, on vale. Igal juhul jõuab see, nagu kõik maksud, välja tarbijani. Isegi kui pensionifond vabastada konkreetsest maksust, siis ta mõjutab kaudselt läbi turgude arengu [pensionifonde] ikkagi.“