Petturid on sisenenud kullaärisse

Samal ajal, kui maksuamet võttis teravama tähelepanu alla kütuseturul ja vanametalliäris toimunud petuskeemid ning riik üritas seadusi muutes neid skeeme takistada, liikusid kurjategijad juba uutele jahimaadele. Viimasel aastal on järsult kasvanud maksupettused hinnalise ja kerge vaevaga transporditava ehtekullaga. Mai seisuga oli maksuameti huviorbiidis 100 probleemset kullaäriga tegelevat firmat, neist 51% oli selleks ajaks juba ka käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud.

Kütuseturul toimunud pettusi uurides on Äripäevale mitmest eri allikast öeldud, et kullaärisse on oma haarmed ajanud ka eestikeelse allilmaga seotud võrgustik, kelle tegemised autode ja kütusega kauplemisel hiljuti teravalt uurijate huviorbiiti sattusid. Et tegemist pole juhuslike sulidega, kinnitas ka rahapesu andmebüroo, vahendab Äripäev.

"Kui me vaatame, et neil isikutel, kes kulda müüvad, on osal varasemad karistused, ja mis seltskonda nad kuuluvad, võime küll väita, et nende puhul on tegemist nii-öelda elukutseliste kurjategijatega," märkis rahapesu andmebüroo analüüsiteenistuse vanem Aivar Orukask.

Tuttav petuskeem. Käibemaksu väljapetmise skeem kullaäris on lihtne ja tuttav: varastatud või eraisikutelt ja välismaalt ostetud kuld, välja arvatud maksuvaba investeerimiskuld, müüakse Eestis valdavalt kolmele suurele kokkuostjale, tehing toimub koos käibemaksuga, mida kauba müüja ei deklareeri hiljem üldse, deklareerib võltsitult või jätab lihtsalt deklareeritud maksu tasumata. Kasutatakse ohtralt tankistifirmasid ja variisikuid.

Kulla kokkuostjad ja välismaale eksportijad taotlevad omakorda riigilt tagasi enammakstud käibemaksu, mida riik pole sageli teiselt tehingu osapoolelt kätte saanudki. Lisaks maksupettusele võib olla tuvastamatu ka kulla päritolu - fiktiivsete tehingutega on loodud pikk ahel, mis ühel hetkel katkeb. Tegemist võib olla varastatud või mitmendat ringi kaubeldava kullaga.