Pillesaar ostis Helmese tagasi
Eemaletõmbumise ja elu nautimise asemel jätkas Pillesaar ettevõtte juhtimist ning eelmise aasta lõpus ostis aktsiad tagasi. Veel selle aasta jooksul müüb ta vähemusosaluse omakorda viiele-kuuele Helmese praegusele töötajale.
“Fond müüs osaluse, sest lõpetab oma tegevuse, selle aeg saab lihtsalt ümber,” põhjendab praegune Helmese ainuomanik Pillesaar. “Nende (BRFi — toim.) arvates on Helmesel kasvupotentsiaali veel küll, aga ainult meie pärast ei olnud mõtet fondi veel kord pikendada.” Algselt kolmeks aastaks mõeldud Baltic Republics Fundi tähtaega on juba korra pikendatud.
Ostusummat Pillesaar välja öelda ei taha. “Ei avalikusta. Aga fond ei võitnud suurt midagi. Muidugi ta ei kaotanud ka eriti,” lisab Pillesaar. “See ongi internetimulli ajal tehtud investeeringuist üks mõistlikumaid.”
Kuna BRF lahkus omanikeringist, lahkusid ka välismaised nõukogu liikmed, praegu kuuluvad sinna vaid Eesti Päevalehe juht Aavo Kokk ja Baltika juht Meelis Milder.
“Järgmiseks kolmeks kuni viieks aastaks jäävad omanikeks töötajad, siis vaatame, kas võtame strateegilise investori või tuleb noteerimine,” ütleb üks tulevastest omanikest, arendusjuht Sten Tamkivi, kes on kindel, et hetkel IT-teenuste kogukäibe poolest Baltimaades 9. ja Eestis 2. kohal olev Helmes on selleks ajaks börsile minekuks piisavalt suur. Efektiivsuselt on Helmes aga juba teist aastat järjest Baltimaade edukaim IT-firma, mullu lõi üks Helmese töötaja keskmiselt 673 000 krooni lisaväärtust.
Helmese mullused majandustulemused olid suurepärased, käive põhitegevusest kasvas aastaga 96% ja kasum koguni 500%, 20,5 miljonile kroonile. Tõsi, suure kasumi taga on ka tütarfirma MarkIT.ee OÜ ja peahoone müügist saadud erakorralised tulud.
“Maja ostis Rime Kinnisvara. Kuigi oleme siin nüüd ainult rentnikud, kutsutakse millegipärast seda ikka veel Helmese majaks,” naerab Tamkivi ning lisab tõsinedes: “Meil polnud tahtmist enam kinnisvara haldamisega tegeleda ka, nüüd saame veel paremini põhitegevusele keskenduda.”
Tänavu märtsis müüdi ka e-hankekeskkonna loonud ja internetipõhiselt IT-tooteid müüv tütarfirma MarkIT.ee selle senistele juhtidele. Kontrollpaki omandasid tegevjuhtkonda kuuluvad Andres Agasild, Anneli Aljas, Lauri Haav ja Margus Pahtma. Pillesaar ise ostis 49% ettevõttest.
Praegu on Helmese fookus pööratud tarkvaraarendamisele ja riskantsetele projektidele. “Kuna me oleme finantsiliselt tugevad, huvitavad meid kõrged riskid, n-ö ärikriitilised süsteemid, sellised projektid, mille töötamisest sõltub kogu meie kliendi äri,” räägib Tamkivi.
Helmes keskendub kogu Euroopa turule, hetkel tegutsetaksegi aktiivselt Inglismaal, Belgias ja Lätis. Eksport moodustab Helmese käibest umbes kümnendiku.
“Lätis ehitame praegu tollitariifide süsteemi, sedasama, mis me Eestile ehitasime, aga Lätile see üks ühele ei sobinud, peame seda veidi kohandama,” räägib Tamkivi õhinal. Lätis tegutseb Helmes koostöös kohalike ettevõtetega. “Me niimoodi konsortsiumites tahamegi tegutseda, ei taha igasse riiki omale kontorit ehitada,” selgitab Tamkivi. “Samamoodi hakkame ka näiteks Rumeenias ja Bulgaarias tegutsema, et võtame kohalikud partnerid.” Nii on vist ka kergem konkursse võita? “Jah,” vastab Tamkivi. Et võtate presidendi poja punti ja raha tuleb? “Korruptsioonis oleme me saamatud,” sekkub seni jutuajamist kõrvalt jälginud Pillesaar. “Seda me tõesti ei oska.”
Helmes müüb ka Eestis loodud mobiilparkimise süsteemi. “Belgias piloodime Antwerpeni linna mobiilparkimist, detsembris valitakse piloodi tulemuste põhjal võitja,” kinnitab Tamkivi.
Lähimate konkurentide arvates on Helmes börsi jaoks veel veidi väike
Baltimaade suurima IT-firma MicroLink Eesti juhatuse esimees Peter Priisalm ütles uudist kommenteerides, et tegemist on igati loogilise sammuga, sest BRFil on vaja kõikidest investeeringutest väljuda, kuna fondi tegutsemise tähtaeg on lõppemas.
“Kui Jaan Pillesaarel on huvi jätkata ettevõtte tuumikomanikuna, siis oligi tuumikomanikule oma vähemusaktsiate müük BRFi jaoks selgelt parim alternatiiv,” ütles Priisalm. “Börsil noteerimist ma Helmese puhul atraktiivseks alternatiiviks ei pea, sest ka Eesti suuremate IT-ettevõtete suurus pole piisav börsil normaalse likviidsuse tagamiseks.”
Juhtkonna kaasamine aktsionäride ringi on Priisalmi arvates Pillesaare poolt igati mõistlik, sest IT-teenuste äri põhineb teadmistel ja heal meeskonnal ning meeskonda tuleb ühel või teisel viisil motiveerida.
Ka Helmesest vaid veidike väiksema tarkvaraarendusfirma Webmedia juhatuse esimees Priit Alamäe ütles, et Helmes on IPO jaoks veel natuke väike.
“Igal juhul hea meel, et Eesti ettevõtlik erakapital tegutseb ja helgesse tulevikku usub, sest MBO tähendab tegijaile väga pingul püksikummi, kõva närvipinget ja roppu moodi tööd,” lisas Alamäe, kes teab, mida räägib — on tema ju üks neist juhtidest, kes eelmise aasta lõpul ettevõtte riskikapitalifirmalt Intergate välja ostsid.
Jaan Pillesaar asutas Helmese 14 aastat tagasi
Sügisel 38aastaseks saav Pillesaar lõi Helmese juba 14 aastat tagasi. Värskelt Tallinna Tehnikaülikooli tööstuselektroonikuna lõpetanud Pillesaar rääkis Hollandi arvutitootja Tulip esindaja pehmeks, et see ilma igasugu ettemaksu ja garantiideta saadaks alles tärkava turumajandusega riiki 18 miljoni krooni eest arvutikaupu. Seitse aastat hiljem oli Pillesaare juhitud Helmesest saanud üks Eesti suuremaid IT-firmasid.
Viis aastat tagasi astus Pillesaar IT-miljonäride ridadesse, müües kolmandiku ettevõttest soome-rootsi päritolu Joakim Heleniuse juhitavale investeerimisfondile Baltic Republics Fund. Nüüd on ring täis saanud, Pillesaar ostis ettevõtte tagasi.
Lähiajal saab lugemisest ja mägironimisest huvituv Pillesaar ka isaks.
