Põldudel valmib aastate vägevaim viljasaak
Samas on kolmandiku võrra tõusnud ka vilja kokkuostuhinnad. 30-40 protsenti viljast on praeguseks põldudelt juba koristatud.
“Sel aastal on ilmastikutingimused olnud soodsad vilja saagikusele, varasele valmimisele ning vilja koristamisele,” sõnas vilja kokku ostva Kesko Agro juhatuse liige Tõnu Kelder.
Põllumehed jäävad oma viljast rääkidest traditsiooniliselt pessimistlikuks.
“Ilmastik saaks alati olla parem ja sobivam. Keskmiselt on tänavune ilmastik seni hea olnud, aga aasta pole veel lõppenud ja saak pole veel koristatud,” iseloomustas olukorda Põlva Agro tegevjuht Kalev Kreegipuu.
Põlva Agro põldudel andsid parimat saaki taliviljad, kuid ka muude sortide saagid pole Kreegipuu sõnul kurta. “Meil pole lausa ikaldunud midagi,” ütles ta.
Tartu Agro juht Aavo Mölder pidas aastat heaks talivilja-aastaks, ent ka teised kultuurid annavad üle keskmise saagi. “Talivilja saab 5-7 tonni hektarilt,” rääkis Mölder, kelle sõnul oli ilmastik taliviljale soodne. Mölder rõhutas, et saagi kasvades on ühtlasi tõusnud kokkuostuhinnad. “Esmakordselt saab vilja eest hinda,” nentis Mölder.
OÜ Kehtna Mõis on koristanud praeguseks pool saagist. Kehtna Mõisa juhatuse esimehe Märt Riisenbergi arvates on veidi vara veel hõisata. “Ilus saak põllul pole igal aastal hea saak aidas,” ütles Riisenberg. Taliviljasaagiga on ta rahul, kuid suvivili sai tema sõnul maikuu põua ja hilinenud sademete tõttu kannatada.
Vilja kõrge hind on teinud äravaks loomakasvatajad. Nii on seasööda hind aastaga peaaegu kahekordistunud.
Möldri sõnul on läbi ajad, kui söödavilja oli odavam osta kui kasvatada.
“Seakasvatuses on väga halvad ajad,” ütles Kreegipuu, tuues põhjuseks sööda kallinemise. Varem Lätist-Leedust odavamalt ostetud söödavilja hind on tõusnud väljaveo suurenemise tõttu.
Tarbijale Eesti suur viljasaak muutusi kaasa ei too. Rohkem avaldab mõju ligi kolmandiku kerkinud hind, mis kajastub lõpuks ka toiduainete hindades.
