Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani sõnul tuleks raha suunata Eesti jätkusuutlikku arengusse. “Sihid on strateegias “Säästev Eesti 21” paika pandud ja kõik parlamendierakonnad on selle strateegia ka heaks kiitnud. Seega inimeste heaolu kasv, loodushoid, sotsiaalne sidusus ning keele ja kultuuriruumi hoidmine. Kuidas täpselt ja millistes summades, seda ei saa veel kuigi sisukalt öelda. Esialgse hinnangu põhjal raha jagamine ja laskmata karu naha jagamine on üsna üheväärsed tegevused,” sõnas Reiljan.

Keskerakonna seisukoht on, et suurem osa peaks minema pensioni esime-se samba reserviks ja üks kolmandik olulisteks investeeringuteks, näiteks tervishoiukapitali kulude katteks, vahendas erakonna pressiesindaja.

Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali sõnul on erakond riigieelarve ülejäägi suhtes konservatiivsel seisukohal. “Seda raha laiali jagada ei tohiks. Pigem võiks see minna kas pensionireservi või kui eraldi Riigikogu ostust ei tehta, siis stabilisatsioonireservi. Arvan, et kiirustada pole põhjust,” sõnas Michal.

Michal tunnistas, et erakonnale meeldiks sellise ülejäägi valguses maksude langetamine, paraku seab koalitsioonilepe piirid ja sellest ei saa üle ega ümber. “Oleme seda ka varem välja öelnud, et kui vaadata eelmiste aastate lisaeelarvet ja kõike muud, oleks võinud tulumaksu reipamalt langetada. Ma ei kahtle selles ka praegu, et tulumaksu võiks langetada ja inimestele jääks rohkem raha kätte,” lisas Michal.