Poliitikud: propagandaks ei kulu riigi raha
Rahanduskomisjoni esimehe reformierakondlase Meelis Atoneni sõnul ei jagatud seda raha mitte parteidele, vaid investeerimisobjektidele ja organisatsioonidele investeeringute tegemiseks.
Atonen selgitas, et kui erakond tõi välja toetamist vajavad objektid, ei tähenda see, et erakond seda raha ka kontrollida saab. “See raha läheb ikkagi läbi ministeeriumite nagu ka kõik muud investeeringud. Kui Riigikogu otsustab, et mingile omavalitsusele antakse raha, siis see ei tähenda, et parteid on midagi kuritegelikku või halba teinud,” ütles ta.
SDE: raha ei kulu propagandaks
Selles, et eelarve tuleb Riigikogusse ühel kujul ja väljub natuke teisel kujul, pole SDE aseesimehe Eiki Nestori sõnul midagi imelikku. “Fraktsioonid teavad muudatusettepanekuid tehes, kui suure summa peale nad võivad loota, mille ulatuses need vastu võetakse. Aga selle raha kasutamisest valimispropagandaks pole küll juttu olnud. Selle eest tuleb peksa anda, kui keegi nii teeb,” rääkis SDE aseesimees Eiki Nestor.
Keskerakonna fraktsiooni esimehe Ain Seppiku sõnul on riigieelarve ikka üks kokkulepitud raha jagamine olnud. “Mina ei tea poliitilisest rahast midagi. Kui keegi sõlmis mingeid poliitilisi kokkuleppeid või kui Heimar Lenk teeb oma suurt valimiskampaaniat, siis see on teine küsimus. See on kõik niimoodi piiri peal ja ei ole suurt mõtet siin kritiseerida. Eks valimiseelne aeg on käes,” kommenteeris ta erakonnakaaslase nn tšekiskandaali.
“Ma ei saa aru, mis siin üldse eetikaga pistmist on. Kui Riigikogu ütleb, et eelarvest on mingi asja jaoks eraldatud nii palju raha, siis ma arvan, et see on igal juhul eetiline käitumine,” nentis Seppik.
Omavalitsuste toetused seisid noateral
Atoneni sõnul sattus omavalitsustele toetuste eraldamine tervikuna küsimärgi alla. “Valitsuse reservi prognoos 2007. aastaks ei olnud just optimistlik. Siis pakkus rahandusministeerium katteallikana välja pensionireservi, kuna seal tekkis oodatust suurem ülelaekumine,” kommenteeris ta.
