Põllumajandus uuel reformikatsel

Kolmapäeval avalikustab ELi põllumajandusvolinik bloki ühtse põllumajanduspoliitika (CAP) reformikava, mille ümber puhkenud vastuolud kipuvad takerdama liitumiskõneluste lõpetamist.

Algselt 1999. a reformide vahekokkuvõtteks plaanitud dokumendi asemel on Franz Fischleril valminud ulatuslik plaan, mille lekkinud üksikasjad ennustavad CAPi 45aastase ajaloo suurimaid uuendusi. Paketi radikaalseim ettepanek on lõpetada põllumajandustoetuste sidumine toodanguga, mis on motiveerinud Euroopa talunikke tootma järjest rohkem, arvestamata reaalseid turustusvõimalusi. See viis 70.–80. aastatel või- ja lihamägede kuhjumiseni ning tegi EList traditsioonilise paaria rahvusvahelistel vabakaubanduskõnelustel.

Brüssel tahab üle minna ühe summana välja makstavatele toetustele, mille arvutamisel pole aluseks lehmade ega hektarite arv, vaid eelnenud kolme aasta toetused. Otsetoetuste lagi oleks 300 000 eurot talu kohta aastas. Süsteem soosiks väiksemaid talusid ja peaks muutma olukorra, kus 80% toetustest läheb 20 protsendile (valdavalt) suurtaludele. Kuue-seitsme aastaga tahab Brüssel vähendada otsetoetusi 20% võrra ning suunata vabanevad vahendid maaelu arengusse. Toetuste saamine seotakse omakorda keskkonnanõuete ning toiduohutus- ja loomatervishoiu standardite järgimisega.

Ennustatav positiivne efekt on toidukaupade odavnemine, lisavahendid maaelu ja väiketalude arenguks ning maksuraha otstarbekam kasutamine. Globaalsel tasandil aitaks reform maailma vaeseimate riikide põllumehi, kes ei suuda konkureerida rikaste riikide subsideeritud kaupadega. Reform parandaks väljavaateid WTO uue kaubanduskõneluste vooru õnnestumiseks, asetades Euroopa põllumajandustoetusi järsult tõstnud USAga võrreldes paremasse valgusesse.

CAPi reformi nõuab eelkõige Saksamaa, et vähendada sissemakseid ELi ühiseelarvesse, millest Berliin katab veerandi. Berliini toetavad Suurbritannia, Rootsi ja Holland, kes on ühtlasi need riigid, kes ei taha laiendada ELi otsetoetusi uutele liikmesriikidele. Reformi vastu on Prantsusmaa ja ELi lõunapoolsemad riigid. Samuti Iirimaa, kus talunikud nõuavad toetuse eest Nice’i lepingule, mille teistkordne läbikukkumine Iiri rahvahääletusel seaks ohtu liidu laienemise, oma huvide kaitsmist põllumajanduses. Vaidlused komplitseerivad aga liitumiskõnelusi, kus bloki ühine seisukoht põllumajanduse otsetoetuste osas on lükatud novembri algusesse. See on aga juba väga lähedal Kopenhaageni tippkohtumisele, kus põllumajandustüli võimalik kulmineerumine riskiks varju jätta Taani põhieesmärgi — liitumiskõneluste lõpetamise.