Põllumees saab raha kiviaia, heki ja tiigi jaoks
Kui kolm aastat tagasi said põllumehed toetust vaid viie tegevuse jaoks, siis praeguseks on ilma suurema kärata lisandunud toetatavate tegevuste nimekirja hulgaliselt uusi alasid. Näiteks võib põllumees saada riigilt toetust kiviaia taastamiseks ja hooldamiseks, tiigi kaevamiseks või heki rajamiseks.
Kiviaia taastamiseks võib soovija saada riigieelarvest toetust 100 krooni iga jooksva aia meetri kohta ning 50–100 ruutmeetri suuruse tiigi kaevamiseks 15 000 krooni. Ette on nähtud ka toetused nii kiviaia kui ka tiigi hooldamiseks, vastavalt 20 krooni jooksvale meetrile ja 1000 krooni tiigi kohta aastas. Tiigi või märgala rajamiseks aga saab riigieelarvest millegipärast toetust ainult siis, kui see rajatakse Jõgevamaale Palamuse valda.
Lisaks mainitud keskkonnatoetustele on põllumehel võimalik taotleda riigilt osa nõustamisteenuse, koolituse, praktikandi juhendamise, ettevõtte asutamise ja halduskulude, laenuintresside, põllumajanduskindluse jne kinnimaksmist.
Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Toomas Kevvai sõnul on toetuste arvu kasv normaalne, sest nii valmistub Eesti liitumiseks Euroopa Liiduga (EL). “Erinevaid toetusi on juurde tekkinud, samas toetussumma riigieelarvest pole oluliselt kasvanud,” ütleb Kevvai. “Eesti liitumisel ELiga võib veel lisanduda kümmekond põllumajandustoetust, näiteks kindlasti tulevad eksporditoetused.”
Kontroll selle üle, kas raha ikka õigesse kohta läheb, on aga suhteliselt lõtv, sest PRIA inspektorid kontrollivad kohapeal vaid 5– 10 protsenti toetuse tahtjatest.
PRIA peadirektori asetäitja Ahti Bleive sõnul mõõdavad PRIA töötajad põldude pindalad üle GPS-tehnoloogia abil. Bleive möönab aga, et selliseid mõõtmisi on tänavu tehtud vähe, sest PRIA kasutada on vaid kaks komplekti GPS-seadmeid. Sellepärast ongi tänavu üle mõõdetud 102 põldu kokku pindalaga 800 hektarit ehk ala, mis on samas suurusjärgus ühe keskmise suurusega viljakasvataja põllumaaga.
“Järgmisel aastal on kavas pindalatoetuste kontrolli suurendada vähemalt 5 protsendi taotlusteni, sest saame Phare abiga GPS- komplekte juurde,” räägib Bleive. “Keskkonnatoetuste raames aga mõõdavad inspektorid mõõdulintidega kiviaiad üle.”
Bleive sõnul ei kontrolli PRIA mitte toetuste sihipärast kasutamist, vaid seda, kas taotleja on üldse õigustatud toetust saama. “Kui avastame pettuse, toetust ei maksa,” ütleb ta. Kui “tuntud” on taotleja PRIAs, ei mängi Bleive sõnul rolli, tingimused on kõigile samad.
PRIA pressiesindaja Heli Raametsa teatel ei avalikusta nad enam FIEdele makstud toetussummasid, sest see läheks vastuollu isikuandmete kaitse seadusega. “Kuni eelmise aastani olid makstud summad avalikult väljas, kuid siis selgus, et neid ei tohigi avalikustada,” selgitab Raamets. Kuigi seadus ei keela avalikustamast äriühingutele makstud toetussummasid, pole PRIA koduleheküljel väljas neidki ning huviline peab ametist iga firma kohta toetussumma suurust spetsiaalselt küsima.
Riigikontroll heidab oma 2001. aasta riigieelarvelise raha kasutamise ülevaates ette, et teraviljatoetusi makstes pole kontrollitud taotlejate maakasutusõigust ja kasvupindade suurust ehk ei ole tagatud see, et toetust saaksid ainult sellele õigust omavad põllumehed. Riigikontrolli tegevusriskide osakonna auditi juhi Maidu Lääne sõnul on olnud juhtum, kus üks väliseestlane avastas Eestisse tulles, et juba mitu aastat on tema nimel keegi saanud teraviljatoetust.
Piimalehmatoetuse maksmise juures avastas riigikontroll, et registrite puudulikkuse tõttu varitseb oht, et toetust makstakse ka juba tapamajja saadetud loomade eest.
Lääne sõnul on täiesti mõistetamatu, miks on PRIA lõpetanud toetuse saajate nimekirja avalikustamise koos makstud toetussummadega.
“Nad poevad praegu isikuandmete kaitse seaduse taha, kuid meie oleme seisukohal, et maksumaksja raha eest makstud toetussummad tuleb avalikustada,” sõnab Lääne. “Siis saaksid ju kas või näiteks naabrid naabrite järele valvata, et kas mehel ikka see maa olemas on, mille eest ta on toetust saanud.”
Toetustest ei ütle ka “omad” ära
Ka ministeeriumi toidu ja kaubanduse ala asekantsleri Andres Oopkaubi firmast Serdna ja Ko pole toetused mööda läinud, firma on saanud piimalehma- (270 840 krooni), keskkonna- (48 650 krooni) ja teraviljatoetust (92 605 krooni).
Suurima toetussumma on sel aastal saanud põllumajandusminister Jaanus Marrandi osalusega suurfarm OÜ Estonia. Estonia sai ainuüksi “lehmatoetust” ligi 2 miljonit krooni, lisaks 180 000 krooni põldude lupjamise toetuseks ja 190 000 krooni sertifitseeritud seemnekasvatuse toetuseks.
Pool miljonit krooni teraviljatoetust sai sel aastal endise põllumajandusministri nõuniku, praeguse Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liikme Raul Rosenbergi osalusega firma AS Raubri.
Endise põllumajandusministri nõuniku ja astelpaju kasvatuse propageerija Lauri Aaspõllu firma Ilupuud on sel aastal toetust saanud koguni viie tegevuse puhul: piimalehmatoetusena 203 000 krooni, teraviljatoetusena 194 000, intressitoetusena 178 000, lupjamistoetusena 16 000 ja keskkonnatoetusena 12 0000 krooni.
Aaspõllu sõnul ei näe ta selles probleemi, et põllumajandusministeeriumis töötades sai selle allameti kaudu toetusi. “Ma ei mõjutanud ju kuidagi toetuste maksmise süsteemi,” sõnab ta. “Sain toetusi eranditult samadel tingimustel mis kõik teisedki põllumehed, kõik minu põllud on üle mõõdetud ja lehmad üle vaadatud.”
Riigieelarve toel on saanud nõu Ilmar Mändmetsa Viljandimaal asuv Uue-Rõuna talu. Kui suure summa eest Mändmets, kes töötab Eesti alalise esindajana ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) juures, põllumajandusalast nõu sai, ei ole võimalik teada saada, sest PRIA ei avalikusta füüsilisest isikust ettevõtjatele makstud toetussummasid.
Toetusi igaks tegevuseks
sel aastal makstav toetussumma ja toetuse sisu
- piimalehmatoetus (110 mln krooni) makstakse maksuvõlata piimatootjale iga jõudluskontrolli all oleva lehma kohta mingi kindel summa;
- teraviljatoetus (110 mln krooni) makstakse viljakasvatajale iga hektari kohta kindel summa, mis sõltub toetatavate hektarite arvust;
- keskkonnatoetus (40 mln krooni) makstakse keskkonnasõbraliku majandamise, mahetootmise, kiviaia taastamise/hooldamise, tiigi rajamise jne eest;
- intressitoetus (20 mln krooni) mõeldud tootjatele, kes on võtnud pikaajalist laenu või ostnud liisinguga tootmise arendamise jaoks seadmeid;
- nõuandetoetus (6 mln krooni) katab osaliselt põllumajandustootja kulud atesteeritud konsulendilt konsultatsiooni saamisel;
- põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetus (6 mln krooni) katab osaliselt põllumeeste kulud firmade loomisel ning haldamisel;
- koolitustoetus (2 mln krooni) põllumajandustootja koolituskulude (va keeleõpe) katmiseks;
- põllumajanduskindlustustoetus (1 mln krooni) katab kuni 40 protsenti toetuse perioodil kindlustuslepingu alusel tasutud kindlustusmaksetest;
- praktikatoetus (1 mln krooni) makstakse põllumajandustootjale, kes viib oma ettevõttes läbi õpilaste praktikat;
- ute- ja kitsekasvatamise toetus (3 mln krooni) makstakse maksuvõlata põllumehele, kelle loomad on registreeritud PRIAs;
- ammlehmatoetus (3 mln krooni) makstakse lihatõugu lehmade kasvatajatele;
- sertifitseeritud seemne tootmise toetus (2,5 mln krooni) makstakse maksuvõlata tootjale, kes on eelmisel aastal kasvatanud sertifitseeritud seemet;
- põllumajandusmaa lupjamise toetus (15 mln krooni) katab osa happeliste põldude lupjamise kuludest;
- erakorraline ikaldushüvitis (101 mln krooni) makstakse kõigile piimalehma-, teravilja- ja kitsetoetust saanud põllumeestele proportsionaalselt;
- koolipiimatoetus (14,1 mln krooni) katab osa I-III klassi lastele ostetavatest piimatoodete kuludest.
