Potisepp: Eesti toiduainete märgistused on üldiselt õiged
„Eelkõige peavad ettevõtted toodete märgistamisel lähtuma kehtivast seadusandlusest. Ehk et toodete märgistamine peab vastama eelkõige määrusele ja kel on tootel ruumi ning tahtmist lisateavet tarbijatele anda, peab ka lisateave olema adekvaatne, põhjendatav ja mitte tarbijat eksitama,“ ütles Potisepp Delfi Majandusele
Potiseppa sõnul on toidu märgistamisel kaks eesmärki: tarbija teavitamine ja tarbija kaitsmine.
Nõuded toiduainete märgistamisele on Potiseppa sõnul äärmiselt üksikasjalikud ja täpsed.
Üldnõuetena märgitakse toidu nimetus, koostisosade loetelu kahanevas järjekorras, säilimisaeg, säilitustingimused, valmistaja või turustaja nimi, aadress, lisainfo saamise võimalused ja muu sarnane. Kuid tootja võib esitada vabatahtlikult ka toitumisalast teavet , toitumis- ja tervisealaseid väiteid.
„Väidete esitamisel tohib esitada vaid lubatud toitumis- ja tervisealaseid väiteid. Seetõttu pole kindlasti lubatud isegi viidata, et toit aitab ravida haigusi või kuidagi leevendab mingeid haigusi,“ sõnas Potisepp.
Toitumisalane väide annab Potiseppa sõnul teada, et toidul on kasulikud toitainelised omadused. „Näiteks väited energia, toitaine või mingi muu aine sisalduse kohta – lahja (light), suhkruvaba, kiudaineallikas, need tuntumad,“ sõnas Potisepp.
Tervisalane väide annab teada, et toidu või selle koostisosa ja tervise vahel on seos, kuid tootja tohib Potiseppa sõnul esitada ainult väidet, mis on tõene ja teaduslikult piisavalt põhjendatud ning jällegi – ei eksitaks tarbijat.
„Me ju tarbijatena ei tahaks maksta omaduste eest , mida tegelikult pole või mille toime ei ole leidnud piisavalt põhjendust. Seetõttu hindavad Euroopa toiduohutusameti spetsialistid sarnaseid väiteid äärmise põhjalikkusega,“ ütles Potisepp.
Tulevikus on toiduainete tootearenduses ja turundamisel üheks võlusõnaks toiduliidu juhataja sõnul „tarbijapõhisus“.
„Nii tuuakse ettevõtete poolt turule tooted, mis suunatud kindlale sihtrühmale. Nii ka Teie näidete puhul – ka Eestis on arvestatav hulk tarbijaid, kes mingitel tervisest lähtuvatel kaalutlustel ei saa endale lubada kõiki tavatoiduaineid. Tuntumad vast laktoositalumatus, gluteenitalumatus ehk teravilja valgu talumatus. Nii on olemas laktoosi- ja gluteenivabad tooted. Samas on meil teatud toitaineid vaja rohkem tarbida nagu näiteks kiudaineid ja kindlasti D-vitamiin, mida kipub väheks jääma ka tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise korral,“ ütles Potisepp.
Potiseppa sõnul tehakse just seetõttu tootearendusi lähtuvalt tarbijate vajadustest, tehakse koostööd toitumisteadlaste ja teadusasutustega ning seega pole alust kahelda pakendil kirjutatus.
„Ka funktsionaalsetel toiduainetel nähakse tulevikus üha suuremat potentsiaali ja nõudlust sarnaste toiduainete järele,“ sõnas Potisepp.
Funktsionaalsete toiduainete all mõistetakse juhataja sõnul toiduaineid, mis lisaks tavalisele toiteväärtusele peaksid meie tervisele positiivset mõju avaldama ja vahel koguni haigusi ennetama.
„Et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime või mingi haiguse riski vähendav toime. Funktsionaalseks saab tavaline toit siis, kui sinna on lisatud teatud tervistavaid komponente. Näiteks niigi väärtuslikest piimatoodetest teeb funktsionaalse toidu probiootikumide lisamine. Lisaks probiootikumidele lisatakse toidule mõnikord kiudaineid, millel on samuti tervistavad omadused seedekulglale ja kogu organismile,“ selgitas Potisepp.
Kõige tuntumad funktsionaalsed toidud on Potiseppa sõnul probiootilised joogid ja jogurtid, mis tootjate info kohaselt soolestiku floorat toetavad ja immuunsüsteemi tugevdavad. Samuti munad, millele on lisatud omega-3 rasvhappeid ning margariinid taimsete steroolidega, mis peaksid alandama kolesterooli.
„Kindlasti aga tuleb meeles pidada, et funktsionaalsed toiduained ei taga ega asenda mitte mingil juhul mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist. Igapäevaseid puudujääke tervislikus toitumises ei ole võimalik kõrvaldada ainult selliseid funktsionaalseid toite tarbides,“ lisas Potisepp.
