Eile ennelõunal keskpanga majandusolukorra hinnanguid ja arvamusi kuulama kogunenud ajakirjanikke painas kindlasti kõige rohkem küsimus: kui palju on sel aastal veel vaja eurokriteeriumide sisse mahtumiseks kärpida? Eesti Panga presidendil Andres Lipstokil oli vastus valmis – kokku on vaja hoida veel 2,5– 3 miljardit krooni.

Arvestades, et Eesti Pank ja rahandusministeerium kunagi täiesti lahkuminevaid sõnumeid välja ei paiska, ütleb rahandusminister Jürgen Ligi ümmarguselt samasuguse kokkuhoiusumma. Kui täpsem olla, siis tuleb rahandusministeeriumi prognoosist oodata, nagu  Eesti Pangaltki, mitut stsenaariumi. Põhiennustuse järgi säilib Eestil vähemalt teoreetiliselt võimalus liituda euroalaga.

Kust raha leida

Euroalasse pääsemise eelduseks on aga see, et valitsus leiab need kohad, kust kuni kolm miljardit krooni kokku hoida.

Tegemist on sellise suurusjärguga, mis paraku ei motiveeri valitsusliitu, eriti selle juhtparteid Reformierakonda, ühtegi suurt riigieelarve kulusid struktuurselt ümber tegevat plaani käiku andma. Nii jääb puutumata palju kõneainet pakkunud sotsiaalkulude põhimõtteline ülesehitus ega tule ka liigvalusaid kärpeid hariduses vm.

Kõik märgid, näiteks peaminister Andrus Ansipi raudkindel vastuseis ettepanekutele minna pensionide või vanemahüvitise kallale ning ka vääramatult lähenevad kohalikud valimised, viitavad sellele, et kulude suure kärpimise asemel üritatakse leida veel viimaseid võimalikke tulusid, millega muidu katteta jäävaid kulusid rahastada.

Aga kust neid leida? Natuke on võimalik korjata eelarvesse eelmise aasta dividende. Praegused plaanid ei näe ette näiteks veel kogu Eesti Energia pea pooleteise miljardilise eelmise aasta kasumi riigieelarvesse arvamist. Seda teha oleks üsna lihtne ja valutu. Ka Eesti Pank pole loovutanud eelmise aasta 1,25-miljardiliselt kasumist veel kõike. Lähimal ajal võetakse kabinetis jälle jutuks reformimata metsamaa kiire müüki panek ning kevadel üleskerkinud Kyoto kliimaleppes Eestile määratud üleliigsete CO2 saasteühikute müük.

Kõik see ei säästa kolmandast lisaeelarvest, millega kindlasti hammustatakse veel üks tükike riigi tegevuskuludest ning lükatakse järgmisesse aastasse kulusid, mille arveid ei pea tasuma tingimata sel aastal.

President kurjustab valitsusega

•• President Toomas Hendrik Ilves on sel nädalal mitme karmi avaldusega utsitanud valitsust euroeesmärgi nimel tõsist tööd tegema. Nii esines riigipea teisipäeval Vikerraadios, kus arvustas koalitsioonipartnerite eelistust kärpimise asemel omavahel poliitilisi jagelusi pidada.

•• Eile kutsus Ilves Kadriorgu rahandusminister Jürgen Ligi, kellele seletas veel kord, et valitsuse seatud euroalaga ühinemise tähtajast on vaja kinni pidada. „Eesti riigieelarve võtmeküsimuseks on kulutuste vastavus laekumistele. Valitsusel tuleb pingutada selle nimel, et praegune majanduslangus ei vähendaks homse arengu võimalusi, et sotsiaalne turvavõrgustik tagaks ühiskonna nõrgematele liikmetele vajaliku kaitse ning samal ajal ei ähmastuks Eesti tulevase tõusu oluline teetähis, euro kasutuselevõtt,” ütles Ilves Ligile.

Kommentaarid

••    Vitsur: otsus peab tulema septembris

„Pingutamiseks on jäänud aega veel üks kuu,” ütleb Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur, sest valitsusel on vaja septembri jooksul otsus vormistada. „Kui see lükata jõulujärgsesse nädalasse, on raha juba ära kulutatud.”

Tema hinnangul on kvartaliga kuni neli miljardit kärpida väga raske ning miljardi krooni suurune ebamäärasus jääb endiselt õhku. Vitsuri sõnul on teised kulutused sel aastal noa all juba käinud ning sotsiaalkulud on viimane koht, kust lõigata. Tema sõnul on hinnanguid eurole ülemineku tegeliku mõju kohta aga seinast seina. „Me ei tea, kui palju välisinvesteeringuid Eestisse on euro tuleku taga kinni, kuid see võtab kindlasti palju spekulatsioone maha,” arvab ta. Teisalt poleks nelja miljardi kroonine laenukoormus midagi kohutavat ja inflatsioonikriteeriumi täitmise muret ei oleks ka paaril tuleval aastal.

••    Pevkur: vanemahüvitise langetamine iibele kasuks ei tule

Ühena sotsiaalkulutustest on täna valitsuses arutusel ka palju vaidlusi põhjustanud vanemahüvitiste saatus. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul Reformierakond hüvitise piiri paikajätmist ega langetamist ei tervita. Pevkuri kinnitusel on Reformierakond valmis arutama kõiki võimalusi, mis aitavad perepoliitikat ja Eesti perede olukorda paremaks muuta, kuid suure hurraaga hüvitise lae langetamise või paikajätmisega kaasa ei minda.

Pevkur märkis, et ei pea õigeks sotsiaaldemokraatide eelnõu, mille järgi tuleks vanemahüvitist kolmandiku võrra langetada. „Sellised lähenemised Eesti perepoliitikale ja iibe kasvule kaasa ei aita,” põhjendas Pevkur.