Ajakirjaniku pilguga: Eesti Wikipedias: Tallinki skandaal ja loetelu Eesti Energia tütardest
Rohkem kui 60 miljonit unikaalset külastajat ja rohkem kui 11 miljardit vaatamist kuus. Näiteks USA-s ja Saksamaal on Wikipedia populaarsuselt kuuendal, Rootsis seitsmendal, Venemaal üheksandal ning Jaapanis kümnendal kohal.
Oxfordi ülikooli teadlane Mark Graham kirjutas hiljuti sellest, kuidas Wikipedias kujunevad teadmistekõrbed. Graham viitas, et Antarktika kohta on Wikipedias rohkem artikleid kui 53 Aafrika riigi kohta (välja arvatud üks). Wikipedias on väljamõeldud maadest nagu Keskmaa või Kettamaailm rohkem artikleid kui paljudest Aafrika, Aasia ja Lõuna-Ameerika riikidest.
Kus asetseb Wikipedias Eesti?
Eestikeelses Wikipedia versioonis on natuke üle 69 000 artikli. See on hea tulemus. Eestikeelne Wikipedia on artiklite arvult 30. kohal. Võrdluseks, inglise keeles on üle kolme miljoni ja saksa keeles ligi miljon artiklit.
Keerulisem ongi hinnata Eesti esindatust kõige populaarsemates Wikipedia versioonides – inglis-, saksa- ning jaapanikeelses. Ingliskeelne Eestit tutvustav artikkel on heal tasemel. Ka tundlikes teemades, lähiajaloo käsitluses või selles, kas kasutada sõna „okupatsioon”, hoitakse rahvusvaheliselt tunnustatud käsitlust. Näiteks venekeelses Wikipedias Eesti puhul sõna „okupatsioon” ei kasutata, kuigi artikkel tervikuna on korralik ja neutraalne.
Üldinfost edasi on asi aga kesine. Osa Eesti linnade kohta on ingliskeelses Wikipedias korralikud artiklid, osa kohta mitte. Sama asi on sündmuste ja inimestega. Eesti firmad on ingliskeelses Wikipedias väga halvasti esindatud. Eesti Energia kohta ainult nimekiri tema tütarfirmadest. Tallinkist segane lugu firma ajaloost ning loetelu paarist skandaalist (Tallinki juhtide pidutsemine laeva pardal). Eesti Päevalehe kohta ainult üks lause, milles aetakse segamini trüki- ja lugejate arv. Tallinna Sadama artikkel käib aga hoopiski ühe tegevuse lõpetanud jalgpalliklubi pihta.
Ja see on ingliskeelne Wikipedia, teistes keeltes on asi veelgi olematum. Näiteks saksakeelses Wikipedias on viimase kahekümne aasta Eesti ajalugu kokku võetud kolme lausega – iseseisvus, astus NATO-sse, astus
Euroopa Liitu.
Süüdistada pole kedagi. Wikipediat kirjutavad ja toimetavad lugejad ise. Vahel tehakse ka riiklikke pingutusi. Näiteks Norra saatkond on Eesti õpilastele korraldanud konkursse, et nad kirjutaksid eestikeelsesse Wikipediasse Norra kohta artikleid. Sellele tasuks mõelda, ehk mitte Eesti riigil, küll aga firmadel, omavalitsustel ja muudel organisatsioonidel, millist infot ühelt maailma populaarsemalt veebisaidilt nende kohta võib leida.
