Kalurid kiidavad tänavukevadist hiiglaslikku saaki
„Varem oli ikka hea, kui päevas tonni räime kätte said, nüüd tuli maikuus pidevalt viis-kuus tonni kala päevas – mõnel päeval isegi kümme tonni päevas,” kirjeldas viimaste aastakümnete rikkalikumaid püügipäevi Saaremaal Nasvast pärit kalur Ülo Tammeväli. „Nüüd sai ennast jälle kalurina tunda – muidu käisid kogu aeg merel nagu sunnitööl.”
Seda, et räimevarud on vahepeal järsult suurenenud, Tammeväli ei uskunud. „Eks kala ju liigub meres ja iga aasta on isemoodi: kord on neid ühes kohas rohkem, kord jälle teises kohas,” viitas Tammeväli.
Kuna püütud räime kogused on olnud mitmeid kordi suuremad, on see oma mõju avaldanud ka räime kokkuostuhindadele. Kui esimeste räimelaadungite korral oli võimalik kilogrammi räime eest teenida 23 senti, siis nüüdseks on kokkuostuhind langenud juba veerandi jagu ehk siis 17 sendini kilogrammi eest. Tammeväli sõnas, et kuigi hinna langus on olnud päris suur, pole põhjust nuriseda. Peaasi, et kalast lahti saab. „Kuhu ma selle kala praeguse soojaga ikka paneks,” tähendas ta.
Kohalikele kalatöötlejatele on Nasva kalurid saanud müüa ligi 200 tonni räime.
Saaremaal Kaarma vallas tegutseva Ösel Fish OÜ juhataja Ever Lipp viitas, et ühes kaluritele on põhjust neilgi rõõmu tunda. „Ei mäletagi, millal viimati niivõrd stabiilselt, hea kvaliteediga ja suures koguses kala on tulnud,” märkis Lipp.
Poes hind ei muutu
Ösel Fishi tootmistsehhis räime nii soolatakse, marineeritakse kui ka fileeritakse. Kuna valdav osa toodangust turustatakse üle kogu Eesti, peaks räimerohkusest osa saama kõik, kes seda sorti kalale hammast ihuvad.
Kalatoodete hinnale räimerohkus mingilgi moel mõju ei avalda. „Kala hind on igal aastal tõusnud, sest kaluritel on omad kulud ning ka püügikvoodi mahud on aina vähenenud,” osutas Lipp.
Seda, et räime on sel kevadel püügivetes väga palju olnud, kinnitab ka asjaolu, et Pärnumaa rannakalurid püüdsid sel aastal lubatud 7000 tonni jagu räime välja vaid ühe kuuga. Põllumajandusministeeriumi teatel läks räimepüük Pärnumaa rannakaluritele keelu alla, kui kvoodist oli täis 90 protsenti. Kui aga kalurite lõplike püügiandmete kokku rehkendamisel peaks lähiajal välja tulema, et kogu kvoot jäi siiski ületamata, võidakse räimepüüki osaliselt taas mõneks lubada.
Peale räimede on sel kevadel kaluritele põhjuse heameelt tunda andnud ka tuulehaugid – neidki on seekord tavapärasest rohkem võrkudesse jäänud. Seda nii Saare- kui ka Hiiumaal.
Hiiumaa kutselisi kalureid ühendav MTÜ Hiiukala tegevjuht Tuuli Tammla rääkis, et kui mullu kohalikud kalurid tuulehaugi õieti ei saanudki, siis tänavu on seda kala õnneks korralikult tulnud. „Varakevadel tuli väina poolt ilusti ka ahvenat, keda pole varasematel aastatel eriti olnud – nüüd tundub, et ahven hakkab vist jälle tagasi tulema,” märkis Tammla.
Liivi laht on parimaid räimekohti
•• Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi ihtüoloog Heli Špilev sõnas, et seda, kas suuremad saagid kinnitavad räimevarude suurenemist meie vetes, on täpsemalt võimatu kommenteerida, sest vastavad proovimaterjalid on veel analüüsimata.
•• Špilev viitas, et kalarohkus sõltub paljuski kudeajal valitsevatest ilmastikutingimustest. „Sellest sõltub ka kudemisaja pikkus ehk aeg, mil kala siia koelmutele tuleb, sest räim pole ju kogu aeg massis,” selgitas ta.
•• Špilev lisas ühtlasi, et Liivi lahe räimevaru on võrreldes teiste Läänemere piirkondadega aastaid stabiilselt heas seisus püsinud ning varu järsku vähenemist ega suurenemist pole täheldatud. Suurenemise märke näitavad aga Liivi lahe avaosa räimevarud, sest tänavustest püükidest on leitud avameres elavat räime, kes käib Liivi lahes vaid kudemas.
•• Kui praegu püüavad Pärnumaa rannakalurid Liivi lahest aastas välja ligi 7000 tonni räime, siis saarlased vaid 500 tonni jagu. Nasva kalur Ülo Tammeväli meenutas, et kui tema enam kui kolmkümmend aastat tagasi kaluriametit pidama hakkas, jagunes saak hoopis teisiti: Pärnu kandi mehed said siis 500 tonni ja saarlased kuni 6000 tonni räime.
