Michal VKG koondamisest: praeguse nafta hinnaga ei ole reaalne põlevkivisektorist tasusid nõuda
"Koondamine on kahtlemata maailmas toimuva ning maailmaturu hinnalanguse tagajärg Eestis," leidis minister.
Michali kinnitusel suhtleb ministeerium tööalaselt pidevalt Eesti energeetikaettevõtetega, nädal tagasi kohtuti näiteks Ida-Virumaal nii Eesti Energia juhtide, kui VKG juhtidega ja külastati kaevandust.
"Ka täna olen olnud ühenduses VKG juhi ja omanikega, kuidas sektorit ja seal töötavaid inimestele leevendada maailmaturu hinna negatiivset muutust. Eelmisel aastal tegime muudatused kavandamisreeglites, mis võimaldas luua uusi töökohti. Järgmine leevendusmeede võiks olla muutus maksustamises," ütles Kohtla-Järvele VKG esindajatega kohtuma sõitev Michal.
Kehtiv maksukoormus ja -süsteem vajab Michali sõnul kiiret muutust, arvestades ettevõtete elujõulisuse ning tööhõive säilitamise vajadust. "Põhimõte peaks oleme lihtne – kui ettevõtetel on keerulisem, siis ka riik kogub vähem keskkonna ning ressursitasusid ning maailmaturu hinna tõustes on taas võimalik ka rohkem tasuda."
Ressursitasude kogumine põlevkivisektorist ei ole reaalne
Väga esialgse hinnangu järgi võiks Michali hinnangul öelda, et kui nafta maailmaturu hind püsib pikaajaliselt alla 30 dollari barrelist ei ole reaalne põlevkivisektorist ressursi- ega keskkonnatasusid koguda.
"Sellest lähtuvalt tuleks ka ressursi- ja keskkonnatasudele põrand seada, kui hind langeb madalale, siis vähenevad tasud samuti drastiliselt – näiteks 90% ning tänasele tasemele saab maksukoormus tagasi jõuda, kui nafta maailmaturu hind tõuseb üle 60 dollari barrelist," leidis Michal.
"Kindlasti on põlevkivisektoril märkimisväärne keskkonnamõju, kuid teisalt on põlevkivisektori säilimine Eesti majandusele ning Ida-Virumaa tööhõivele oluline, mistõttu pean õigeks ka keskkonnatasude alandamist ja ressursitasu sidumist põlevkivitoodete lõpptoote hindadega," lisas ta.
Sektor kaotab, tarbija võidab
Vastuseks Ärilehe küsimusele, et kuidas see koondamine laiemalt Eesti majandust mõjutab, vastas Michal lühidalt: sektor kaotab, tarbija võidab madalatest hindadest.
"Põlevkivisektoril on olnud märgatav mõju Eesti majandusele ning sektor on mõjutatav naftaturu hinna riskidest. Seega on nafta hinna langusel kindlasti mõju Eesti majandusele ja just energeetikasektorile," lisas ta.
Juba aastaid on energiatööstus ning põlevkivisektor Michali sõnul muutnud ennast efektiivsemaks ning innovatsiooni rahastanud. Maailmaturu madala hinna probleemiga seisavad silmitsi kõik – näiteks Norra naftatööstus on kahjumis ja on nimetanud seda kriisiks, suured kontsernid üle maailma konserveerivad projekte.
"Samas on ka vastupidine mõju tarbijate poolel, kui nafta ja energiahinnad on madalal, siis on paljud hinnad odavamad ja igaühel jääb rohkem raha alles," lisas Michal.
Põlevkivi sektori tööhõive pidevalt vähenenud
"Põlevkivisektori tööhõive on pidevalt vähenenud, sest sektor on pidevalt efektiivsemaks muutunud. Seega on Ida-Virumaale vajalik, et areneksid ka väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted," leidis Michal.
Seetõttu on ministeerium oluliseks pidanud tööstusparkide arendamise toetamist selles piirkonnas. "Teiseks on oluline arendada maksukeskkonda selliselt, mis jagaks osaliselt ettevõtjatega suuri makroriske, mille vastu ei ole võimalik ettevõtetel end kindlustada nagu näiteks nafta maailmaturuhind. Madala naftaturu hinna korral peaks ka erinevad ressursi- ja keskkonnatasud olema drastiliselt madalamad," rõhutas Michal üle.
Tööstusalade arendamine jätkub
MKM jätkab samuti tööstusalade arendamist Ida-Virumaal, tagades seeläbi uute välisinvesteeringute lisandumise piirkonda, millega kaasnevad uued töökohad. Tänaseks on välja arendatud Narva Logistika-ja Tööstuspargi esimete etapp (ligi 70 hektarit) ning Jõhvi Logistika ja Äripargi esimene etapp (ligi 45 ha).
Kokku on tänaseks riik (SF vahendid) ja SAIVTA investeeringud tööstusalade arendamisesse 4,5 miljonit eurot ning Narva Logistika-ja Tööstusparkki asunud ettevõtete investeeringud kokku ligi 42 miljonit eurot. Narva Logistika-ja Tööstuspargis on täna ligi 250 töökohta ja see arv kasvab igapäevaselt, lisaks on läbi inkubaatori lisandunud samapalju.
Aasta lõpus on Narvas hinnanguliselt juures 350 uut töökohta ning aastaks 2019 on planeeritud luua kokku ligi 4400 töökohta. Sel aastal investeerib riik Ida-Viru tööstuspargi arengusse täiendavalt 700 000 eurot mille eesmärk on tööstusalade taristu väljeehitamine just Kohtla- Järvel ja Kiviõlis.
Lisaks loob valitsuse eile õhtul tehtud otsus elektrituru seaduse põhimõtete toetamisel lubada Eesti energeetika ettevõtetel osaleda statistikakaubanduses võimaluse enam kui 2300 uue töökoha tekkeks metsandussektoris, millest suur osa tekib Ida –Virumaal ning lähipiirkonnas. Statistikakaubanduses esimeste tehingute sõlmimiseni püüab Eesti jõuda järgmise aasta algupoolel.
