Homme Eesti suurimat ehitusmessi avav ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo nendib, et paraku on meie ehitussektor ajale ja arengule jalgu jäänud - ehitus on Eestis praegu üks madalama tootlikkusega valdkondi. Eurostati andmetel on lisandväärtus ühe töötaja kohta sektori umbes 25% Euroopa parimatest. Parimate näitajatega on siin Taani, Rootsi ja Soome.
„Olukord on seda kurioossem, et ehitussektoris lisandväärtuse kasv ühe inimtunni kohta ei ole meil viimase viiekümne aasta jooksul paranenud. Samal ajal on Eesti ehitussektoris hõivatud ca 10% tööealisest elanikkonnast ehk ca 59 000 inimest. Ehitussektori panus riigi SKPsse oli 2015. aastal 6,2%, millele lisandus kinnisvaraalane tegevus umbes 10%ga,“ ütleb Urve Palo.
Vaieldamatult on tegu sektoriga, millel on täita tähtis roll Eesti majanduses, rääkimata potentsiaalist, mille realiseerumisest oleks kõigil võita. Seetõttu on ministri sõnul oluline, et ehitussektori konkurentsivõime kasvaks nii sise- kui ka välisturul.
Ministri sõnul on seni ehitussektorit konkurentsivõimelisena hoidnud eelkõige madal palgatase. Palgasurve puudutab aga teravalt ka ehitussektorit. Et palgad saaksid tõusta ja samal ajal ettevõtted oleksid rahvusvahelises konkurentsis edukad, tuleb üha enam keskenduda tootlikkuse kasvule. See eeldab tänasest märgatavalt paremat töö organiseerimist, plaanimist ja digitaliseerimist ehk siis enam tuleb teha eeltööd enne, kui füüsilise ehituseni jõutakse. Seda kõike selleks, et hoida kokku aega ja raha ehitusplatsil, ennetada võimalikke vigu ja hoida kokku tööjõukulusid.

Digitaalsed lahendused ja oskustöölised

Ministri arvates on sektoris kõige suuremaks probleemiks tehnoloogiline mahajäämus võrreldes naaberriikidega. Digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt ja loomine annavad konkurentsieelise ja aitavad raha kokku hoida ning sellega peab paratamatult hakkama enam tegelema.
Lisaks on suureks probleemiks see, et ehitussektori koolitussüsteem ei vasta ettevõtete nõudmistele ja ehitust õppivate noorte osakaal väheneb aastast aastasse.
2012. aastal oli ehituses hõivatud töötajatest erialase haridusega 49,9% ja 2014 aastal 41,5%. „Usun, et kui ehitussektoris panustatakse enam info-ja kommunikatsioonitehnoloogiate rakendamisse ning uudsete töömetoodikate kasutuselevõttu, aitab see ka meelitada sellesse sektorisse rohkem noori inimesi,“ loodab Urve Palo.
Ministri sõnul saab riik olla suunanäitajaks ja abistavaks käeks nii koolituste kui ka konkreetsetel meetmete pakkumisel, mis aitavad ehitusettevõtjatel oma tööd kaasajastada ning digitaliseerida.
„Eesti infoühiskonna edu näitel on meil olemas kõik võimalused, et kunagi saada ka ehitamises digiteerimise eestvedajaks. Kõigest eelpool toodust kantuna, oleme otsustanud luua majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse ehitusvaldkonna asekantsleri koha, kelle vastutusalasse jääb muuhulgas ehituse digiteerimise ja erinevate nutikate tehnoloogiate, näiteks BIM juurutamise propageerimine. Kahetusväärselt kaua, alates 90ndate aastaste algusest, ei ole riik pidanud oluliseks ehitussektorit kui majandusharu, mille arendamine vajab ka riigi tuge,“ kinnitab Urve Palo.

Ehitussektorisse panustatakse lisaks 200 miljonit eurot

Suur osa riiklikust tellimusest on olnud mõjutatud eelnevatest Euroopa Liidu rahastamisperioodidest, mis läksid suuresti ehitusse. „Täiendavalt on valitsus on otsustanud panustada ehitussektorisse järgneva kolme aasta jooksul kokku üle 200 miljoni euro. Suuremad riigi poolsed investeeringud puudutavad taristu rajamist, omavalitsuste üürielamute ehitamise toetamist ja Linnahalli renoveerimist rahvusvaheliseks konverentsi-ja messikeskuseks. Lisaks investeerib riik suuremahuliselt NATO kasarmute ja Rail Baltic rajamisse. Jätkatakse ühistute toetamisega korterelamute renoveerimisel,“ räägib minister plaanidest.