Uus rekord: eestimaalased otsivad tööd aktiivsemalt kui kunagi varem
„Keskmine tööle kandideerimiste arv kalendrikuus on ületanud majanduskriisi aastate taseme, mis näitab kuivõrd aktiivselt otsivad eestimaalased endale paremat töökohta," ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Töövõtjate aktiivsust põhjustavad nii ettevõttesisesed juhtimisvead, noorte ambitsioonikad eesmärgid kui ka tehnoloogia arengust tulenev hetkeline ligipääs tuhandetele tööpakkumistele. Nutiajastul on töötajal väga lihtne vaadata, kes otsib temale soovitud valdkonnas tööjõudu ja kandideerida vähem kui viie minutiga."
31. märtsi seisuga oli Henry Auväärti sõnul Eesti tööandjatel aktiivseid tööpakkumisi avaldatud üle 7500 - neist 3381 CV Keskus.ee tööportaalis, 2481 Töötukassas ja 1698 CV-Onlines. Lisaks ka tuhanded välismaised tööpakkumised naaberriikidesse Lätti, Leetu ja Soome ning ka kaugemale Euroopasse. „CV-de andmebaasi statistikat analüüsides on näha, et alates 2012. aastast on Eesti töövõtjate soov minna välismaale tööle pisut vähenenud ja huvi kodumaiste töökohtade vastu kasvanud," sõnas Henry Auväärt.
Suur kandideerimisaktiivsus lihtsustab praegusel ajal märkimisväärselt personaliotsinguid, kuid arvestada tuleb sellega, et peagi hakkab tööealine elanikkond Eestis kiirelt vähenema. „Uurides Eesti rahvastikuprognoosi, võib tõdeda, et 20-34-aastaste töötajate vanuserühm väheneb 2026. aastaks 25,3% võrra. Kuna antud vanuserühm moodustab aga väga suure osa aktiivsetest tööotsijatest, siis kümne aastaga neljandiku kadumine mõjutab suurel määral tulevasi personaliotsinguid," lisas Henry Auväärt.
„Tööjõus osalemise määr (mis näitab, kui suur osa tööealisest elanikkonnast on tööturul aktiivsed) on aasta-aastalt tõusnud ja jõudnud Eestis taasiseseisvumise aja järgselt rekordtasemele", ütles töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juhataja Kerstin Holland. „Kindlasti on üldist pilti mõjutanud ka asjaolu, et tööturule on sisenenud uus põlvkond, kes otsib tööd pigem interneti vahendusel."
Järgneva aasta tööturgu prognoosides lisas Kerstin Holland, et puudus töökätest on jätkuvalt tuntav. „Töötukassa baromeetri hinnang vaatleb maakonnapõhiselt 12 kuu perspektiivi ja annab tööandjate vaate kaudu hinnangu sellele, kas tööandjad konkreetses piirkonnas tunnevad puudust töökäte järele konkreetsel ametialal või mitte ning kas nad prognoosivad lähitulevikus olukorra muutust," lisas Kerstin Holland. „Vajadused on maakondade lõikes väga varieeruvad, sõltudes peamistest/suurematest tööandjatest piirkonnas. Pikemas perspektiivis võiks seda leevendada näiteks nii töövõimereform või pensioniea järk-järguline tõstmine."
