ÄRILEHE KOMMENTAAR: Prisma kummalised käigud kaubandusturul
Ajal, mil poeketid ajavad tikutulega taga töötajaid, on Prisma koondanud Narvas ja Tartus ja Tallinnas kokku 35 inimest. Kuuldavasti jäeti Tallinnas ära suurem töötajate koondamine. Samas võitlevad poeketid müüjate ja kauba väljapanijate eest. Küll julgustatakse tööle tulema ka osalise töövõimega inimesi ja tuuakse isegi Eestisse poetöötajaid Lätist.
Prisma on varem teada andnud ja kinnitas ka nüüd, et ettevõtte eesmärk Eesti turul on kasvada ja laiendada. Küllalt kummaline, et töötajate koondamise abil soovib ettevõte laieneda. Miski nagu plaanides ja tegevustes omavahel ei klapi.
Küllalt kummaline, et töötajate koondamise kaudu soovib ettevõte laieneda. Miski plaanides ja tegevustes justkui ei klapi.
Asjaolu, et Prisma tuli äkitselt ära Läti ja Leedu turult, sulgedes seal poed ja koondades töötajad, tekitab küsimuse, kas Eestist lahkumise või poeäri müügiplaani kohta on langetatud otsus, millest pole avalikkusele räägitud. Kogu lugu on seda imelikum, et erinevalt teistest poekettidest on Prisma kaupluste riiulitel pidevalt nn aukude probleem. Paljudes tootekategooriates on riiulid kaubast lagedad olenemata päevast ja kellaajast. Ettevõte on põhjendanud probleemi uue tarkvara kasutuselevõtuga, kuid probleem on kestnud kaua ega paista märke, et midagi oleks muutunud.
Prisma tegi osa poode väiksemaks, sest need olid liiga suured. Võib spekuleerida, et ehk tehti poed väiksemaks, kuid seni pole töötajate arvu vastavalt vähendatud. Kui need pole omavahel seotud, siis on arusaamatu, et poekett, kus on probleeme kaupade kättesaadavusega, koondab kummalisel ettekäändel ka kauba väljapanijaid.
Teistest poekettidest laiema tootevalikuga Prisma võiks olla magus suutäis, kui nende Eesti äri oleks müügis. Miks mitte näiteks Tallinna Kaubamajale, kelle poodide valikus puudub hüpermarketi formaat. Nii saaks suurtesse kaubanduskeskustesse teha väikese kaubamaja koos Selveriga. Ei tahaks uskuda, et Prisma tarneprobleemid on tingitud majandusraskustest, kuid ettevõtte tegevdirektor Jussi Nummelin jättis sellele küsimusele vastamata.
