Riigi ja eraettevõtte koostöös valmib põnev platvorm. Liiklusõnnetusi hakatakse lahendama teistmoodi

Täna kirjutas Ärileht sellest, et Eestis soovitakse tehisintellekt ehk kratt kirjutada sisse erinevatesse seadustesse. Võib-olla tuleb luua eraisiku ja juriidilise isiku kõrvale kolmas õigussubjekt. Robootikaseadust on samuti hädasti vaja. Loe lugu siit. Tehakse aga veel ja seda seadusest eraldiseisvalt.

Lisaks seaduse poolele mõtleb Eesti riik juba ka rakendustele. Kujutame ette tuleviku liiklusõnnetust, kus osalisteks on isejuhtivad või lihtsalt nutikad autod. Sellised sõidukid koguvad juba täna väga palju informatsiooni. Neil on peal väga palju sensoreid. Intsidendi korral saadavad kõik õnnetuses osalenud sõidukid ning õnnetuse lähedal asunud sensorid kiirelt välja andmed.

Nüüd tuleb mängu Eesti ettevõtte Guardtime'i geniaalne plokiahela süsteem, mis tekitab olukorra, kus kõik need andmed saadetakse ühte kohta ehk intsidendi lahendamise platvormile. Plokiahelat kasutades saadakse koheselt, sekundiga, teada, et kõik andmed on korrektsed. Keegi ei ole nendega nö mänginud ega neid muutnud. Riigipoolsed ametiasutused, tootjad, teenusepakkujad saavad ühe sekundi jooksul õnnetusest teada.

Erinevatest radaritest, sensoritest ja lidaritest tuleva info põhjal on koheselt võimalk koostada õnnetusest 3D video, mille baasil on võimalik teha edasisi otsuseid. Juba saavad info PPA ja kohtuekspertiisi eksperdid. Juhtum võib saada lahenduse poole tunniga. Kui tegu on lihtsa plekimõlkimisega, siis ei ole PPA-l ja ekspertidel tarvis üldse sekkuda. Info on koheselt jõudnud ka kindlustajateni.

Aitab ka häki puhul

„Oletame, et sa sõidad autoga ja keegi häkib sisse ja püüab juhtimise üle võtta. Guardtime'i süsteemi puhul saame me sellest teada sekundi jooksul. Võib-olla on auto pagasnikus internetist lahti ühendatud varuarvuti, mis siis juhtimise ise omakorda üle võtab ja tema ainuke käsk on leida turvaline paik kuhu parkida," ütles riigikantselei digiinnovatsiooni nõunik Marten Kaevats.

Sellest variandist on väga huvitatud välisinvestorid, kes sooviks Eestit kasutada katseriigina. Katsetades on neil suur kuvandirisk. Kui muidu jõuaks uudis õnnetusest meediasse ning mainekahju oleks suur, siis nüüd on võimalik juhtum väga kiiresti lahendada. Siiani on Kaevatsi sõnul enamus isejuhtivate autodega toimunud õnnetusi põhjustanud teine osapool ehk tavasõiduk. Uue platvormi abil saaks õnnetuse põhjustaja kiiresti selgeks ja kuvandirisk on väiksem. See on väga oluline samm.

Liiga ulmeline? Läheme sammu edasi. Tulevikus, kus nutikad on ka laternapostid, bussipeatused, reklaamtahvlid ja palju muud, mis tänavapildis silma hakkab, siis võiksid need kõik omavahel suhelda.

„Nad kontrollivad ise teineteise turvalisust ja andmete terviklikkust. Ja seda igal sekundil, et küsida piltlikult öeldes - hei, kas sinuga on kõik korras. Kui tarkvarauuendus tuleb valest kohast või on midagi muud halba juhtunud, siis saavad nad seda teada ja reageerivad," kirjeldas Kaevats.