Uuring: eestlased kipuvad puhkuse ajal tööd tegema
Oma puhkuse jagas Eesti ja piiritaguse ajaveetmise vahel 34,5 % vastanuist. Ainult välisreisi kasuks otsustas 14,1% suvel puhanuist. Viimastel kuudel ei puhanud viiendik (18,7 %) tööealisest elanikkonnast - neid ootavad ilmselt talvised puhkusemõnud kas mõnes soojas kliimavöötmes, spaades või lumistel mäetippudel alles ees.
Puhkuse ajal vastas aga tööalastele telefonikõnedele 18,9 % puhanuist; arvuti võttis aga puhkusele tööasjade ajamiseks kaasa 13,4 % töötajaist.
Paaril korral pidi puhkuse ajal ka töölt läbi käima ja seal tööasjadega tegelema tervelt 6,9 % puhkajaist. Aktiivselt tööasjadesse sekkumise tõttu sai korraline puhkus rikutud 2 % küsitlusele vastajatest ning 1,7 % katkestati puhkus kriitiliste töökohustuste tõttu.
Puhkuselt tagasi tööle naastes tundis end täiesti puhanuna 29,5 % küsitluses osalenutest. Enam kui pooled (51,1%) tundsid, et nad on puhanud vaid osaliselt. Pea viiendik (19,4 %) vastanuist tunnistas, et nad ei tundnud end peale puhkust puhanuna.
Kõige tavapärasemaks suvepuhkuse perioodiks oli alla ühenädalane puhkus (28,2% vastanuist), millele järgnes kahenädalane puhkus (27,3%). Kümnendik (9,9 %) nautis suve tervelt neli nädalat jutti. Kõige vähem levinuks osutusid kolmenädalased puhkused (8,1 %) ja pikemad kui kuuajased puhkused, mida lubas endale 4,1 % puhanuist.
Ühe- või mitmepäevase lühireisi võtsid ette pea pooled suvel puhanuist (45,7 %), sellele järgnes kodune puhkus (38,9%) ja pikem puhkusereis (35,9 %).
Looduses puhkamist eelistas pea kolmandik puhkajaist (27,1 %), ekskursioonie sisaldaval reisil käis 15,5 % neist vastajaist, kes endale puhkust lubada said. Vähem vastajaist tegi puhkuse ajal majapidamistöid (13,6 %) või nautis muul viisil kultuuripuhkust (13 %).
