II samba täiendavad sissemaksed viisid riigikassast 227 miljonit eurot

Aastavahetusega sai läbi nelja-aastane periood, mil riik tegi täiendavaid II samba sissemakseid nendele, kes jätkasid majanduskriisi ajal vabatahtlikult pensionikogumist või tegid seda hiljem suuremas mahus. Riigile läks lubaduse täitmine nelja aasta peale maksma 227 miljonit eurot, kirjutab ERR-i uudisteportaal.

Majanduskriisi aastatel läks riigieelarve nii pingeliseks, et riik loobus 2009. aastal vastu võetud seadusemuudatusega pooleteiseks aastaks omapoolsetest II samba sissemaksetest, ent lubas inimestele, kes on nõus aastatel 2010-2011 omapoolse panusega iseseisvalt jätkama, toetada seda hiljem täiendava sissemaksega.

Avalduse oma maksetega jätkamiseks tegi 220 353 inimest ehk 37 protsenti II sambaga liitunutest.

Kui muidu lisab riik inimese panustatud kahele protsendile palgast omalt poolt neli, siis kriisi ajal maksetega jätkanutele maksis riik aastatel 2014-2017 juurde kuus protsenti.

Lisaks toetas riik aastatel 2014-2017 igakuiseid II samba pensionimakseid kuue protsendiga juhul, kui inimene tegi avalduse selleks perioodiks omapoolsete pensionimaksete tõstmiseks kahelt protsendilt kolmele. Kõrgendatud, kolmeprotsendiste sissemaksete tegemiseks tegi avalduse 106 140 inimest. Rahandusministeeriumi andmetel tegid inimesed nende nelja aastaga täiendavaid sissemakseid hinnanguliselt umbes 50 miljoni euro ulatuses.

Kahe protsendi osas 2009. aastal ja 2013. aastal avalduse teinud kattusid. Teisisõnu, 40 410 inimest jätkas maksetega nii kriisi ajal kui nõustus tegema kolmeprotsendiseid makseid aastatel 2014-2017.

Loe pikemalt ERR-ist.