Versobank lasti põhja, ehkki selle vastu tundis huvi usaldusväärne ostja

Potentsiaalsel uuel omanikul oli finantsinspektsiooniga juba kohtumine kokku lepitud. Inspektsioon panga müümiseks ega vabatahtlikuks likvideerimiseks aega ei andnud. Finantsinspektsiooni ja Euroopa Keskpanga kirjavahetusest nähtub, et ka uut juhatust ei usaldatud.

Finantsinspektsioon pani möödunud aasta 1. juulil Versobanki juhtima ja päästma tulnud Aivo Adamsoni ning novembris sinna tööle kutsutud neli juhatuse liiget vastutama probleemide eest, mis olid eelmisel juhatusel ja nõukogul kahe silma vahele jäänud. Selline mulje jääb – just mulje, sest inspektsioon asja avalikult üksikasjalikult ei kommenteeri –, kui analüüsida avalikkuses esitatud fakte, rääkida asjasse puutuvate isikutega ja lugeda Eesti Päevalehe käsutuses olevaid dokumente.

Versobankile oli varem küll tehtud ettekirjutus, kuid panka polnud trahvitud ega nõutud näiteks juhatuse, nõukogu või aktsionäride väljavahetamist. Ka ei keelatud pangal mingis valdkonnas tegutseda ega avaldatud sundi panka müüa.

Ometi otsustasid finantsinspektsioon (FI) ja temalt märgukirja saanud Euroopa Keskpank (EKP) valida kõige radikaalsema tee ja panga päevapealt kinni panna. Enne 26. märtsil tulnud sulgemisotsust olid FI ja EKP saanud Versobankilt põhjaliku selgituse selle kohta, mis oli pangas Adamsoni ja uue juhatuse ajal ära tehtud. Panga juhtkond esitas FI-le ja EKP-le panga tuleviku kohta ka oma ettepanekud, mida isegi ei kaalutud. Küsimus on: miks ja millal langetati tegelikult otsus Versobank sulgeda ja kelle huvid selle taga olid? Väidetavalt oli FI saatnud EKP-le ettepaneku Versobank sulgeda vähemalt kaks korda.