Koppel: Kreeka kriisi ei saa lõppenuks lugeda

Kuigi eurotsooni rahandusministrid leppisid reede varahommikul kokku Kreeka võlaleevenduses ning Euroopa Komisjoni majandusvolinik kuulutas kriisi lõppenuks, peab SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel seda ennatlikuks.

"Minu arvates ei saa nii öelda. Räägime Kreeka puhul ikkagi hiiglaslikust võlakoormast. Sellest, et nad kasutavad valuutat, mis on nende jaoks liiga tugev ja millega nad ise midagi ette võtta ei saa. Majanduse konkurentsivõime on madal, tööpuudus on kõrge. Kui pikemat perespektiivi vaadata, siis Lõuna-Euroopa olukord on jätkuvalt problemaatiline ja nad vajavad objektiivselt fiskaalseid ülekandemehhanisme, mida hetkel ei ole," ütles Koppel intervjuus ERR-ile.

Majandusanalüütiku sõnul ei saa Kreeka võlga otseselt korstnasse kirjutada. "Seepärast tehakse nägu, et teeme nii, et maksame kõik hiljem ära ja võib-olla natuke teistel tingimustel."

Ta tuletas meelde, et Euroopa Keskpanga senine "rahatrükk" on tähendanud seda, et Lõuna-Euroopa võlakirjadel on olnud sisuliselt piiramatute võimalustega ostja, kes on sisuliselt hoidnud neil võlakirjadel kätt all - et nende hind oluliselt ei kukuks ja et riikide laenamiskulud ei läheks liiga kõrgeks ja ei tekiks panganduskriisi.

Eurotsooni rahandusministrid leppisid reede varahommikul kokku suure osa Kreeka laenude tagasimaksmise tähtaegu pikendatakse 10 aastaks ja võlga restruktureeritakse, et Kreeka võetaks võlaturul paremini vastu.

Kreeka on saanud kaheksa kriisiaasta vältel Euroopa laenuandjatelt kokku 241,6 miljardit eurot. Laenuprogramme on olnud kolm.