Rossi sõnul tuleb eurotsooni eelarve vajalikkust käsitleda üldises Euroopa eelarvepoliitika kontekstis.

Ühe raamistiku annab sellele riikide endi eelarvepoliitika juhtimiseks kokku lepitud stabiilsus- ja kasvupakt. Teiselt poolt raamistab seda MFF-i (multiannual financial framework- seab pikaajalised raamid euroliidu eelarve aastastele maksimaalsetele kulutustele-toim.) protsess ja juba alanud läbirääkimised.

Euroopa eelarvevõimekus on mõeldud tema sõnul esmalt ühiste avalike teenuste korraldamiseks, kuid teiselt poolt võib avaldada mõju ka makromajandusliku stabiliseerimise vaatenurgast.

„Eesti ei ole seni tõepoolest toetanud euroala jaoks eraldi eelarvet. Eesti on valmis suurendama oma panust MFF-i, selleks et vähendada Euroopa Komisjoni pakutud võimalikke kärpeid ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika rahastamises,“ rääkis Ross. Põhimõtteliselt on Eesti tema sõnul valmis kaaluma ka täiendavat stabiliseerimise võimekust eelkõige Euroopa Liidu eelarveinstrumentide kaudu. „See võimaldaks edaspidi paremini toime tulla võimalike erakorraliste asümmeetriliste šokkidega nagu nt Brexiti mõju Iirimaale. Sellise lisapuhvri puhul on aga oluline jälgida, et see ei tooks kaasa püsimakseid ja seda ei kasutataks ära liigsete riskide võtmiseks (moraaliriski minimaliseerimine),“ lausus ta.

„Majanduspoliitika juhtimise seisukohast jääb riikide endi eelarvepoliitika mõju siiski peamiseks ning euroala ühine eelarvevõimekus ei saa asendada riikide endi distsiplineeritud eelarvejuhtimist.“

Euroopa kaks suuremat majandust Saksamaa ja Prantsusmaa leppsid eelmisel nädalal kokku, et euroalal peaks olema omaette eelarve. Prantsusmaa rahandusminister Bruno Le Maire nimetas seda ajalooliseks sündmuseks. „Esimest korda on Saksamaa ja Prantsusmaa euroala eelarve vajalikkuses ühel nõul,“ lausus ta.

Kava sai ka kohe vastasseisu osaliseks, eriti nendelt riikidelt, kes on ajanud kasinuspoliitikat. Nii kinnitas Hollandi rahandusminister, et tema valitsus ei näe mingit vajadust uueks euroala ühise kulutamise tööriista moodustamiseks.
„Meie seda plaani ei toeta,“ kinnitas Hollandi rahandusminister Wopke Hoekstra. Tema sõnul ei ole selge, millist küsimust sellega lahendatakse.
Saksamaa ja Prantsusmaa plaanivad detailse kavaga välja tulla aasta lõpuks. Küsimus on, kas seda eelarvet kasutada majandusšokkide alla kannatavate riikide aitamiseks. Just viimane on Prantsusmaa nõue.

Seni ei ole aga selge, milline see eelarve maht võiks olla ning kuidas seda rahastatakse.