„Olukord on ettevõtjate jaoks praktiliselt kriisiks kujunenud. Värvata ei õnnestu ei juhte, spetsialiste ega lihttöölisi,“ lausus Realo. Seda vaatamata olukorrale, et palgad tõusevad iga-aastaselt jõuliste sammudega.

Moodne vastus tööjõupuuduse teema tõusetumisel on Realo sõnul, et leevendust peaks tooma kõrgepalgaliste välisspetsialistide sissetoomine. Kas eestlastele, kohalikele peaks siis jääma lihttööd? Sellise küsimuse peale saab ettevõtja Realo sõnul kiirelt vastuse, et lihtsa töö tegijaid polegi meil Eestis vaja.

Realo sõnul on see hämmastav, sest kes on siis need, kes pärast kõrgepalgalise välisspetsialisti kontorist lahkumist seal tuled kustutavad ning kontoriruumid koristavad? Kelle käsi paneb riiulisse kogu kauba, mida spetsialist supermarketisse minnes eest loodab leida ning kes istub selle bussi roolis, millega kõrgepalgaline spetsialist koju sõidab?

Kuidas lahendada seda tööjõuprobleemi?

Realo sõnul ei ole siin ühte lahendust. Ei ole nii, et välistööjõu sissetoomine lahendab probleemid.

Realo tõdes, et vaatamata sellele, kes tuleb pärast eesootavaid valimisi võimule, jätkavad tööandjad sellega, et noored tööjõuturule tuua. Samuti tegeletakse välisspetsialistide kaasmisega, piiratud töövõimega inimeste tööturule integreerimisega ning sellega, kuidas tagada pensionipõlves jätkuvalt töötavate inimeste ümberõpe. Ja loomuliult ka tehnoloogilise arengu, innovatsiooniga. „Kui juba vorstide jaoks on äpp, siis on tegevusi, kus inimtööjõudu lihtsate tööde tegemiseks enam vaja pole,“ lausus Realo.

Valitsuselt ootavad aga tööandjad, et sündivuse ning perepoliitika teemad oleksid päevakorras, et 20 aasta pärast, mil need lapsed lähevad tööturule, oleks kedagi, kes pensioniealisi üleval peaksid.

Realo tõi välja Milton Friedmani sõnad, mille kohaselt valitsused ei õpi kunagi midagi, õpivad ainult inimesed. „Jääb loota, et valitsuses on inimesed,“ lausus Realo.