"Kuna 2011. aastast tõuseb saastetasumäär ja vastuvõtuhinna tõusust on teada andnud kõik prügilad peale Torma prügila, siis on hinnatõuse oodata nii Põhja-, Ida- kui Lääne-Eestis," ütles Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg Delfile.

Ta selgitas, et hinnatõusude aluseks on üldjuhul saastetasumäärade tõus, mis on kehtestatud keskkonnatasude seadusega. Suure osa jäätmeveo teenustasudest moodustab saastetasu, mis laekub kohaliku omavalitsuse ja riigieelarvesse.

Põlvamaal elav mees kirjeldas, et prügiveo hind kahekordistub - kui enne tuli maksta 70 krooni, maksab nüüd 140 krooni.

"Nii järsu hinnatõusu põhjuseks on omavalitsuste saastetasu tõusust tulenevate iga aastaste hinnatõusu ettepanekute tagasilükkamine," ütles Remmelg.

Juhul kui muutub saastetasumäär ning vedajalt jäätmeid vastu võttev jäätmekäitluskoht tõstab sellest tulenevalt vastuvõtuhindasid, tekitab see vajaduse prügiveo teenuste hinnatõusuks, kuna jäätmevedaja peab saastetasuna maksma suurema summa kui varem.

Veolia Keskkonnateenused aga tõstab hinda üle terve Eesti - keskmine hinnatõus Tartumaal ja Lõuna-Eestis on 1-2 protsenti, Harjumaa, Viljandimaa, Lääne-Viru ja Pärnu maakondades on hinnatõus 3-4 protsenti.

"Täna mõjutab teenushinda kütusehinna kallinemine, just seetõttu tuli hindu korrigeerida ka Lõuna-Eesti klientidele," selgitas Veolia jäätmekäitlus-ja müügidirektor Bruno Tammaru.

Piirkonnad, kus lepingu tingimused nägid pakkumise tegemisel ette, et hinna sisse tuleb arvestatakse kohe kõik ette teadaolevad kulud, me taotlust ei esita, ütles Tammaru.

Esineb piirkondi, kus jäätmevedajale oli enne korraldatud jäätmeveo konkursil osalemist teada, et hindu ei tohi muuta teenindusperioodi ajal ning et kõik hinnatõusud tuleb arvestada teenustasusse juba esimesest teenindusaastast alates.

"Sellisel juhul peab vedaja pakkuma konkursil hinna, mis kehtib nt viis aastat, mis tähendab, et jäätmevaldajale võib langeda kohustus maksta viienda aasta hinda juba esimesel aastal," selgitas Remmelg.

Hinnatõus mõjutab ühtviisi nii era- kui ärikliente.