Punane peakapsas ja kähar peakapsas
Punane peakapsas
Punane peakapsas (Brassica oleracea L. var. capitata f. rubra) sarnaneb väliskujult ja bioloogilistelt iseärasustelt valge peakapsaga. Kõrge antotsüaanisisalduse tõttu on selle taime kõik maapealsed organid punakas- kuni sinivioletsed. Punase peakapsa pead on väga tihedad ega lõhene kasvamisel. Pikema kasvuajaga sorte saab hõlpsasti üle talve kasvatada.
Mullaviljakuse suhtes on punane valgest peakapsast nõudlikum. Ta kasvab hästi ainult raskema lõimisega, huumus- ja toitaineterikastel muldadel. Vajab küllaldaselt niiskust. Punane peakapsas koristatakse vastavalt sordivalmimisajale. Hilist, säilitamisele määratud kapsast võib põllul hoida kuni tugevate öökülmade saabumiseni.
Kähar peakapsas
Kähar peakapsas e savoia kapsas (Brassica oleracea L. var. sabauda) erineb peakapsast oma kähardunud lehtede poolest. Lehtede käharus on tingitud sellest, et peente lehesoonte vahel olev lehepind kasvab märksa kiiremini kui sooned ning võlvub ülespoole. Seetõttu on lehed ühtlaselt peenekublalised.
Kähardunud on ka pead moodustuvad lehed. Välimised lehed on rohelised või rohekashallid, seesmised aga valkjaskollased. Kähar peakapsas on märksa vähem saagikas kui valge peakapsas. Pead on väikesed ja kohevad. Kuid kähar peakapsas on õrnakoeline ja hea maitsega.
Mullastiku suhtes ei ole kähar peakapsas kuigi nõudlik, kasvab igal mulla kus on piisavalt niiskust ja toitaineid. Agrotehnika on põhiliselt sama mis valgel peakapsal.
Sügisel talub kähar peakapsas lühiajaliselt -8 C. Koristamisega ei tarvitse kiirustada. Saagikus on 25...40 t/ha.
Punase peakapsa ja käharkapsa vitamiinisisaldus ja toiteväärtus
Kartuli kõrval on peakapsad meie toidulaual põhiliseks C-vitamiini allikaks. Sisaldavad ka B-rühma, P-, K, E-, D- ja U-vitamiini, samuti karotiini. Värske kapsas sisaldab antibiootilise toimega sinepiõlisid. Toiteväärtuse ja dieetiliste omaduste poolest on punane ja kähar peakapsas valgest peakapsast väärtuslikumad, kuna sisaldavad mõnevõrra rohkem valku ja mineraalaineid.
Tarvitamine
Peakapsaid tarvitatakse väga mitmeti nii värske salati- kui keeduköögiviljana, hapendatuna, konserveerituna, mahlaks töödelduna jm kujul. Hapendamiseks sobib eelkõige valge peakapsas; punast peakapsast kasutatakse selle jaoks vähem. Kähar peakapsas oma rohke valgusisalduse tõttu hapendamiseks ei sobi. Punane peakapsas sobib hästi toorsalatite, samuti hautiste valmistamiseks ja roogade garneerimiseks. Väga hea lisand linnu- ja ulukiliha juurde. Kähar peakapsas on eriti kohane suppide, ühepajatoitude ja hautiste valmistamiseks.
Allikas: pikk.ee
