Magneesiumirikkad on rohelised lehtköögiviljad ja maitsetaimed, nagu lehtsalat ja petersell ning kuivatatud puuviljad, nt ploomid ja aprikoosid. Vaserikkad on kukeseened ja kaunviljad.

Puu- ja köögiviljad on kõige rikkamad C-vitamiini poolest. Samuti leidub neis E-vitamiini, foolhapet ning teisi B-grupi vitamiine. D-vitamiini (v.a kukeseentes) ja B12-vitamiini (v.a mõnes vetikaliigis) puu- ja köögiviljades ei leidu.

Päevase vajaliku C-vitamiini koguse saame kätte, kui sööme:

  • paar lõiku paprikat või
  • 2 suurt tomatit või
  • 100 g kaalikat või
  • 1 ½ dl hapukapsasalatit või
  • 100 g kapsast või
  • ühe väikese apelsini või
  • ½ kiivit või
  • 1/2 dl musti sõstraid või
  • joome väikese klaasi apelsinimahla

Kõige enam kiudaineid leidub küll teraviljatoodetes, kuid palju on neid ka puu- ja köögiviljades, eriti kaunviljades ja kuivatatud puuviljades. Kiudained on vajalikud, sest need aitavad tekitada täiskõhutunnet ja parandavad ainevahetust. Kiudained vähendavad vere kolesteroolitaset, mis aitab ennetada südamehaigusi. Süües viis oskuslikult kombineeritud puu- ja köögivilja, saame piisava koguse kiudaineid päevas.
Puu- ja köögiviljad ning marjad sisaldavad lisaks erinevaid fütotoitaineid ning on oluliseks vee allikaks.

Väga suur puu- ja köögiviljade tarbimine ehk rohkem kui 9 portsjonit päevas ei ole samuti kasulik, sest siis ei suudeta süüa teisi vajalikke toiduaineid (piim, liha, kala, leib jm). Nii võib tekkida valkude, asendamatute rasvhapete ja mõne vitamiini ning mineraalaine vaegus. Süües palju magusaid puuvilju, näiteks banaani, viinamarju jms, saadakse liialt süsivesikuid. Kui toiduga saadavat energiat ära ei kulutata, siis ülearused süsivesikud muutuvad organismis rasvaks ja nii võib tekkida ülekaalulisus.

Allikas: toitumine.ee