Puugid tuleb seljast maha raputada

Kolmapäevane Äripäev kirjutab suurettevõtete juhtidele kuuluvatest firmadest, mis saavad oma tellimused just nendelt samadelt suurettevõtetelt. Nii näiteks on Baltika suuromanikul ja juhil Meelis Milderil lisaks veel oma lipsufirma ja välisomanduses Falck üürib peakorterit oma juhilt.

Äripäeva toimetuse hinnangul tuleb omanikel või kaasaktsionäridel jälgida, et puugid ennast nende kaelale ei imeks. Et ettevõtete juhid võivad kahjustada omanike huve, tuleb sellistest lepingulistest suhetest hoiduda.

Riigisektoris on reeglid selged. Kui sinu käsutuses on riigi raha, mille eest sa pead midagi ostma või tellima, tuleb seda teha ausa konkurentsi tingimustes. Kui näiteks ministeeriumi haldusjuht ostab konkursita transporditeenust enda või oma lähisugulase firmalt, käsitletakse seda korruptsioonina.

Sedaviisi lahkus eelmisel aastal ametist kaitseministeeriumi asekantsler, kes ostis tõlketöid oma ema firmalt. Seejuures ei olnudki küsimuseks tõlketööde kvaliteet (mis olevat olnud korralik) või hind (mis olevat olnud odav), vaid just tellija ja töötegija sugulus.

Eraettevõtlusele need reeglid seadusega ei laiene. Ometi peaks ka erasektor need endale eeskujuks võtma. Soovitame ettevõtetel loobuda lepingutest ettevõtte juhtidele kuuluvate firmadega, sest see tekitab korruptsiooniohu: ettevõtte juht võib hakata oma positsiooni ära kasutama ja maksma “sisseostetud” teenuse eest kõrgemat hinda kui turul mõistlik.

Kahe firma juhil tekib rollikonflikt ning puuk võibki hakata emaorganismi tühjaks imema. Kui välisomanduses ettevõtte juht oma firmaga teenust pakkuma tuleb, on ohus kõikide (teiste) aktsionäride huvid. Isegi siis, kui tegemist on ettevõtte ainuomanikuga, võib raha teenuseosutaja kaudu suurfirmast välja voolata ja võlausaldajad kannatada.

Kui näiteks Äripäeva kirjastuse finantsdirektor looks kellelegi teatamata oma ettevõtte, mis pakub Äripäevale koristusteenust, lastaks ta päevapealt ametist lahti. Ja kui ta sellise ettepaneku avalikult teeks, laidetaks see ühemõtteliselt maha.

Venemaal kasutasid praegused suurärimehed sama süsteemi riigiettevõtete tühjakspumpamisel. Riiklike ettevõtete juhid lõid oma firmad, mis hakkasid riigifirmadele mingit teenust osutama. Ja nii, märkamatult, imesid riigifirmade külge liimunud puugid oma toitjad verest tühjaks.

Muidugi sõltub asi ka hinnast, millega puuk emaorganismile teenust pakub. Nii kinnitab Oliver Kruuda, et temaga seotud Tööstuse Teenindamise AS kolis Kalevi uude tootmispaika pea kaks korda odavamalt, kui teised seda oleksid teinud. Ta väidab ka, et seesama ettevõte hooldab kommitegija seadmeid igati soodsalt. Võibolla. Siiski on võimalik, et teised väikeettevõtted pakuksid paremat hinda. Meelis ja Maire Milderi firma Maisan teeb rahahädas vaevlevale Baltikale lipse Eesti rõivaäris hoopis enneolematu, 20protsendilise rentaablusega.

Kui välisomanik või kaasomanikud siiski leiavad, et ettevõte juhi firma on neile parim lahendus, peaksid nad karmistama aruandluse nõudeid. Kui omanikud ei taha kahju kanda, peavad nad nõudma selget ülevaadet tehingutest, mis on tehtud ettevõtte juhtidele kuuluvate firmadega.