Raha armastab tarka — saagem siis targemaks

Rikkus ja materiaalne heaolu on väärtused, mille poole püüdleb ka Eestis järjest rohkem inimesi.

Ida kultuuris on olemas vanasõna: “Raha armastab tarka inimest.” See on põhimõte, mille peale võiks igapäevaelus rohkem mõelda. Särava reklaamiklipi vaatamise asemel tasuks endamisi arutleda oma tulude-kulude üle ja ostuotsuseid tehes kasutada emotsioonide asemel selget mõistust.

Tegelikult puudub Euroopas ja laiemalt võttes lääneriikides, sealhulgas ka Eestis, raha kulutamise kultuur. Kesk- ja kõrgkoolides räägitakse majandusloengutes küll investeerimisest ja raha kasvatamisest, kuid mitte sellest, kuidas seda targalt kulutada.

Heaks eeskujuks on siinkohal riigid, kelle rikkus tuleb põhiliselt nafta- ja gaasitootmisest. Nende maade koolide õppekavades on loengusari, mis õpetab raha tsiviliseeritult kulutama ja sellega ka loodusseadusi arvestades säästlikult ringi käima. Eestis on omapoolse näitena vastu panna hoopis kiirelt populaarsust kogunud SMS-laenud, mis on odav lõks nende püüdmiseks, kes ei vaevu süüvima sellesse, kui palju tuleb kiirraha eest tegelikult intressi maksta.

Väikest rahasummat on kerge laenata, aga sama raske tagasi maksta kui suurematki.

Ka Eesti Pank soovitas kiirlaenude võtmist hoolikalt kaaluda ning tuletas isegi oma teates meelde, et seesuguste äriühingute üle puudub finantskontroll.

Eesti oludes on naljakas seegi, et kõikvõimalikud järelmaksud, postimüügikataloogidest tehtud suured tellimused ja pankade poolt pakutavad kaardid on populaarsed just nende inimeste seas, kel on igapäevaeluga toimetulekul niigi juba raskusi. Seega tasub alati enne uue kampaaniaga kaasaminekut mõelda oma reaalse maksejõu ning tegelike vajaduste peale. Kui raha armastab tarka inimest, saagem majanduselus targemaks, küllap siis on ka rahakott paksem.