Raha GIBBile tuli omavalitsuste taskust

Omandireformi reservfondist võetud 41 miljonit krooni raudtee erastamise nõustamistasu paneb omavalitsused rihma pingutama.

“Ilmselt soovitakse see 40 miljonit omavalitsuste arvel kokku hoida,” ütles 41 miljoni krooni eraldamise kohta raudteekonsultatsioonideks Harju maavalitsuse rahandusosakonna juhataja Kristi Paju. “Meie maavalitsus teeb omandireformiga seotud töid oma eelarvest, kuigi see on piiratud.”

41 miljoni krooniga tasuti raudtee erastamise alane nõustamine firmale Inglise firmale GIBB. Mitme erastamisagentuuri nõukogu liikme arvates oli see nõustamine ebakvaliteetne.

Fondiga, millest raha pärines, toetatakse põllumajandus- ja maareformi. 1993. aastast praeguse ajani on riik toetanud kohalikke omavalitsusi omandireformi korraldamiseks ligi 72,5 miljoni krooniga. Inglise firmale GIBB anti fondist omavalitsuste 4–5 aasta tagavara ehk omandireformi lõpetamiseks vajaminev raha.

Praegu on rahandusministeeriumi omandireformi talituse juhataja Karin Silma andmetel fondis 53 miljonit krooni. Sama summa ulatuses on esitatud ka taotlusi ja neid tuleb järjest juurde. Kuna riigi vara müük on lõppemas, ei ole fondi uut raha tulemas.

Rahandusministeeriumi ametnikud selgitasid, et seni on fondi sissetulnud raha kohe omavalitsustele ka laiali jagatud.

Omavalitsused jäävad fondist taotletavast rahast sageli ilma. “Näiteks kõiki kohtukulusid meil rahuldatud ei ole,” ütles Kristi Paju.

Kas anda omavalitsusele omandireformi reservfondist raha, otsustab valitsus. Rahandusministeerium valmistab neile otsuste eelnõud. Rahandusministeeriumile saadavad maavanemad omakorda taotlused.