Äripäev toetab ideed vähendada riigi osalust riigiaktsiaseltsides, noteerides kuni kolmandiku aktsiatest börsil.

Mõte on vana, sellegi koalitsiooni sees läbi vaieldud ja maha laidetud — koalitsioonilepingus riigifirmade osalist erastamist sees pole. Valitsusliidu sisepingeid arvestades pole hetk ka praegu selle idee väljakäimiseks soodne.

Res Publica partnerid võivad Veskimägi ettepaneku läbi kukutada kas või juba seepärast, et idee tuli neile üllatusena ja minister ajab asja kiirustades: rahandusministeerium teavitas ajakirjandust sellest pühapäeval ning täna on minister juba valitsuse ees.

Reformierakonna esimees, majandusminister Andrus Ansip ja Rahvaliidu Riigikogu saadik Janno Reiljan ongi jõudnud Veskimäge teravalt kritiseerida — nad ei näe riigiettevõtete börsile viimises mõtet, väites, et riik on neile parim peremees.

Ansipi meelest on tegu hiiliva erastamisega, ettevõtted ei muutu sellest efektiivsemaks, samas muutub neile kasum olulisemaks riigi huvidest. Reiljani sõnul pole mõtet panna vähemusosaluste müügist saadavat raha stabilisatsioonireservi Saksamaal või Hollandis. Eesti Energia börsile viimine tähendab ettevõtte nõukogu liikme Reiljani hinnangul ühtlasi elektri hinna tõusu, sest tuleks hakata maksma dividende.

Toimetuse arvates on kasumi teenimise ja riigi huvide vastandamine liiast — üks ei välista teist, mõlemad ettevõtted teenivad kasumit praegugi. Börsileminek suurendab ettevõtete efektiivsust, sest nad saavad oma tegevuses rohkem juhinduda majandusloogikast, ning väheneb ka poliitiline risk. Väiksem on tõenäosus, et toimub midagi a’ la Werol või lehmakauplemine Tallinna Sadama nõukogu liikmete pärast.

Igaks investeeringuks pole vaja laenu võtta või kergitada teenuste või toote hindu, selleks saab börsilt kaasata investorite raha. Praegu tõstab näiteks Eesti Energia amortiseerunud elektrivõrkude uuendamiseks elektri hinda.

Rahvaliit on pidevalt ärgitanud riiki võtma miljardite kroonide ulatuses laenu, et teha riigi jaoks hädavajalikud investeeringud. Nende kahe riigiaktsiaseltsi börsile viimisel ei ole meil vaja mõelda laenule ega maksude tõstmisele, et viia lõpuni tulumaksureform ja alustada näiteks ümberkorraldusi tervishoius. Samas säästaksime tulevasi põlvkondi raskest laenukoormast.

Riigiettevõtete vähemusosaluste müük ei peaks seega vastukarva olema ühelegi Riigikogus esindatud erakonnale. Seda enam, et pensioniraha jääks samuti Eestisse rohkem — pensionifondidel on, kuhu raha paigutada.

Hansapank ja Eesti Telekom on lahkumas börsilt. Riigiettevõtete börsile viimisel säilitaks meie investeerimiskeskkond oma atraktiivsuse. Ja ka inimestel oleks võimalus osa saada majanduse käekäigust nende ettevõtete väikeaktsionäridena.

Veskimägi ei kavanda Eesti Energia ja Tallinna Sadama erastamist a’ la Eesti Raudtee. Riigiettevõtete vähemusosaluste müügi puhul jääks jäme ots ikkagi riigi kätte, seega pole ka julgeolekuriski. Toimetuse meelest on riigiettevõtete börsile viimine väärt mõte ja valitsusel tasub see ellu viia.