Raha tuleb
Peaaegu sama rentaablilt majandab Kristiine kaubanduskeskus.
“Kristiine on meie kõige edukam projekt, loomulikult oleme rahul,” lausus keskuse omanike esindaja, Pro Kapital Eesti peadirektor Andrus Laurits. Tema hinnangul on mainitud kaubanduskeskuste tulemuslikkuse taga see, et juleti olla ses valdkonnas pioneerid ning saadi hea asukoht ja maine: “See määrab — kui inimesed käivad, siis on keskus rentaabel ja Eesti elu läheb üha paremaks.”
Üksikkaupluste hoonete osas leiab samasuguseid näiteid. Nii ei teinud tänavu kevadel Tartus oma poekohtades tegutsemisõiguse Selverile müünud Tirsi endised omanikud pärast tehingut saladust, et kinnisvaraäri on märksa kasumlikum kui töömahukas jaekaubandus.
Ober-Haus Kinnisvara tegevjuht Hindrek Leppsalu lausus, et hoolimata keskuse tasuvusaja tõusmisest varasemalt kuuelt praeguseks kaheksa–kümne aasta peale, on kaubanduskeskuse rajamine tulus ettevõtmine.
Teisalt tuleb tema sõnul arvestada siiski investeeringu suurusega — keskuse omahind ehitusel on tänasel päeval tõusnud 8000 kroonile ruutmeetri kohta või isegi kõrgemale.
“Kaubanduspinnaäri on nagu optsiooniasi — kui keskust tööle ei saa, võib asi nutune olla. Kuid kui laenud on maas või väikesed ning keskus täna töötab, siis on ta kasumlik äri ja seejuures hea kasumiga,” märkis Leppsalu.
Uus Maa Kinnisvarabüroo investeeringute konsultant Ain Kivisaar lausus, et juhul kui keskuse omanik kannab ainult halduskulusid ja maksab laenuintresse ning üürnikud maksavad suurema osa kommunaal- ja üldkuludest, siis peabki käiberentaabluse näitaja olema kõrge. “Halduse osakaal on vast nii 15% — see kaob ära, umbes 30% läheb laenude tagasimaksmiseks, puhtalt alles jääb 50%,” arvestas ta.
Samas lisas Kivisaar, et kaubanduskinnisvara tulususest annaks adekvaatsema pildi see, kui vaadata investeeringus omakapitali määra.
Mullu kevadel avatud Viru keskuse juhi Ants Vasara sõnul on kaubanduskeskus üldiselt kinnisvaraäri: “Kinnisvara on tulus asi, on küll.” Ta lisas, et uuemate keskuste puhul ei saagi omanike kanda jäävad mõningased hooldus- ja halduskulud suureks minna. Esimene suurem väljaminek algse investeeringu kõrval tuleb siis, kui keskust on vaja millalgi osaliselt renoveerida.
Viru keskuse haldajafirma lõpetas eelmise majandusaasta 26,2 miljoni kroonise käibe juures nulltulemiga. Vasara selgitusel on see juba põhikirjas fikseeritud, et kolmele omanikule kuuluva ASi Viru Keskus tulem on alati null.
Keskuste ümber tiirlevad välisinvestorid
Eesti kaubanduskeskuste vastu on viimasel ajal suurenenud ka välisinvestorite huvi.
Tänavu on seni tehinguni jõutud vaid Rocca al Marega, mille ostja, Soome kinnisvarafirma Cityconi juhatuse esimees Petri Olkinuora on Äripäevale öelnud, et firmal on Eestis ja teistes Balti riikides plaan veel teisigi kaubanduskeskusi osta.
Suve hakul Rootsi turult Eesti kinnisvarasse investeerimiseks üle 800 miljoni krooni korjanud East Capital lubab esimesi rahasüste juba augustis.
“Plaanime investeerida Eesti ärikinnisvarasse ühe kuu jooksul äsja ostetud fondi Explorer Property Fund kaudu,” rääkis East Capitali esindaja Kestutis Sasnaukas.
Eelmisel aastal müüs Tallinna Kaubamaja Tallinnas asuvate Merimetsa ning Torupilli Selveri kinnistu 126 miljoni krooni eest välisfondile Baltic Property Trust.
