Raiemahu vähendamine on populistlik samm

Keskkonnaminister Villu Reiljan on Postimehe teatel ähvardanud vähendada Eesti metsades raiemahtu seniselt umbes 12,3 miljonilt tihumeetrilt aastas 7,8 miljoni tihumeetrini ehk enam kui kolmandiku võrra. Minister põhjendab oma kava säästlikku metsamajanduspoliitika järgimisega.

Äripäeva hinnangul on raiepiirangu vähendamine populistlik, Eesti metsatööstuse arengut pärssiv ning ei aita lahendada Eesti metsanduse peamisi probleeme, milledeks on uute metsade tagasihoidlik istutamine ja lehtpuule kasutusvõimaluste leidmine.

Raiemahu piiramine tekitab probleeme saeveskitele, sest toorme hulk väheneb ja hind tõuseb. Seetõttu võib osadel saetööstustel ja neid teenindaval sektoril tekkida raskusi, mis puudutavad ka mööbli- ja liimpuitkilbi ning liimtalatööstusi. Viimased sõltuvad kohalikust saematerjalist. “Kel vähegi oidu on ei investeeri enne raiemahtudes selguse saabumist ka järeltöötlusse,” ütles Toftani juht Tiit Kolk intervjuus Postimehele (vt PM 03.05.2003).

Raiemahu vähendamisel oleks lahendus puidu import Venemaalt. See muudab toormega varustatuse riskantsemaks ja pärsib investeeringuid saetööstustesse. Näiteks kaks aastat tagasi keelustas Venemaa palgi väljaveo läbi Vene-Eesti piiripunktide. Kindlasti meeldiks Venemaale, kui nende mõju Eesti ühe olulise ekspordisektori üle suureneks. See ei ole aga Eesti huvides.

Raiemahu järsk vähendamine oleks põhjendatud, kui Eestis kasutataks tõesti metsaressurssi vähesäästlikult. Või meil metsaressurssi napib. Sellisel juhul sunniks raiemahu vähendamine ettevõtjaid puitu Venemaalt või ka Soomest ja Rootsist importima.

Eestis on aga metsamaa pindala ja metsade tagavara järjepidevalt suurenevad. Viimase 40 aastaga on keskmiselt metsamaa pindala suurenenud 20 000 hektari võrra aastas. Prognoositakse, et kasv kiireneb, sest põllumajanduslik tootmine väheneb ning põllumaa asendub metsamaaga.

Metsade tagavara suurenemise põhjuseks on olnud nõukogudeaegsete metsandusjuhtide metsi säästev poliitika, mille tulemusena raiete maht jäi mitmekordselt alla tagavara juurdekasvule, kirjutas Metsakorralduskeskuse OÜ juhatuse esimees Ülo Viilup aasta tagasi Äripäevas ilmunud kommentaaris (vt “Kui kauaks ja millist metsa Eestimaal jätkub” ÄP 01.04.2002).

Riigimetsa Majandamise Keskuse andmetel on Eestis kasvava metsa tagavara ühe elaniku kohta 178 m3. Iga elaniku kohta toodavad Eesti metsad aastas 5,8 m3 puitu. Nende näitajate poolest ületab Eesti nii maailma keskmise kui ka enamuse Euroopa riikide taseme. Tagasihoidlike raiete ja metsamaa pindala suurenemise tõttu on aasta-aastalt kasvanud nii Eesti metsade üldtagavara kui ka tagavara 1 hektari kohta. Eesti probleemiks võib aga pidada okaspuumetsa osatähtsuse vähenemist.

Raiemahu vähendamise asemel peab riik tähelepanu suunama erametsaomaniku motiveerimisele, et viimane istutaks senisest rohkem metsa. Selleks tuleb tagada vajalikus mahus puutaimede olemasolu ja vähendada metsamaale kehtestatud maamaksu määra.