Räpane metalliäri
Emexi šeff Ilmar Jõgi suudab oma nn kolleegide firmasid kirjeldada kolme sõnaga: “Mõtteline värav, šlagbaum ja saunakaal.”
Väikeste metallifirmade käivet võib aastas üldse hinnata 160–180 mln kroonile. “Musta kassa jaoks on parim vanaraud,” räägib Jõgi. “Või läheb tarvis sularaha tülika ametniku jaoks, kes käe pikalt ette lükkab.”
Kui kuulata Emexi juhi ja politseinike kirjeldusi praegusaja metalliärist, kus ringlevad suured sularahakogused, kerkib silme ette võitlus hüdraga. Ühe illegaalse kokkuostupunkti võid küll kinni panna, selle asemele sigib aga mitu uut. Seepärast ei ole politseile nende sulgemine kasulik. Status quo säilitamine aitab neil varastatud metallasju otsida.
Selles sogases maailmas töötavad mõned nn valvepunktid 24 tundi ööpäevas. Aeg-ajalt peatuvad Emexi ees Mercedese džiibid. Neist ronivad välja tursked tüübid, et metallikokkuostu tingimusi uurida. Osa nõnda kogutud metallist müüakse Emexile edasi. Igaks juhuks on kahtlasem kraam, juhtmed, juba ära hakitud või kuju muutnud.
Kaks kokkuostupunkti on end sisse seadnud Emexiga peaaegu kõrvuti Tallinnas Betooni tänaval. Neist üks kuulub OÜ-le W.L.X. VM ja teine tema partnerfirmale. Kallis džiip moodustab ümbritseva pori ja kolahunnikutega veidra kontrasti.
W.L.X. VMi ülemus on ära, sest ta naine hakkab sünnitama. Teise firma peremees annab oma putka trepil seistes diplomaatilisi vastuseid: küll äri läheb, kui seda vähegi liigutada.
Selleks, et Eesti Vabariigis seaduslikult vanametalli kokku osta, peab taotlema keskkonnateenistusest jäätmeloa. Ametnikud kontrollivad, ega firmal pole maksuvõlgnevusi või kriminaalset tausta. Lisandub veel 20 000kroonine lõiv. Peale Emexi tegutseb ainuüksi Tallinnas jäätmeloa alusel veel 10 firmat pluss üks FIE ja Harjumaal veel seitse firmat ning üks FIE. Neist paistab omakorda suurema tsiviliseerituse astme poolest silma paar-kolm. Ülejäänud laveerivad seaduste piiril. Kui ametnikud rikuksid vaikivat kokkulepet ja hakkaksid esitama nendele samu keskkonnanõudeid mis Emexile, jääks neist Emexi kõrvale püsima ehk 1–2.
Metallikogused peaks näiteks dosimeetriga üle kontrollima, ega klient kogemata ei too midagi radioaktiivselt saastatut. Sellist atribuuti on nende firmade vatikuubedes kokkuostjad näinud ehk vaid filmis.
Peaaegu kõik neist väikefirmadest on korra keskkonnarikkumistega või lihtsalt piraaditsemisega keskkonnainspektsioonile vahele jäänud. 2002. aastal on näiteks karistatud OÜsid Serviz Trade, Mergo Gruppi ning tõusvat tähte vanarauataevas Betox Gruppi. Viimane toetas 2001. aastal Miss Estonia kuldkrooni valmimist.
Gigant Emexile tehtud tühine trahv 3000 krooni keskkonnaseire nõude rikkumise eest ei mahu ettevõtte juhile Ilmar Jõgile hinge. “Jah, rikkusime küll. Meid on ikka kõige lihtsam kontrollida. Jätsime ära ühe kahest vabatahtliku seire viisist oma platsil. Aga kui neist ülejäänud paarikümnest ehk paaril on sellisel tasemel laoplatsid nagu meil, siis on isegi hästi. Miks meid mõõdetakse ühe mõõdupuuga ning teisi teisega?”
Rahumäel tegutseb üks Tallinna tuntumaid metallikokkuostupunkte
Tallinnas Rahumäel tegutseb piraatkokkuostu tunnustega OÜ Veccola, mille võib leida, kui sõita Lõuna politseijaoskonna vastu suubuvast tänavast umbes 400 meetrit edasi.
Silt telefoninumbrite ja firma nimega on räämas raudväravate juures kaugele näha. Seega pole võimalik, et kohalik konstaabel seda ei märkaks.
Ettevõtete nimekirjast, kellele antud jäätmete käitlusluba, Veccolat ei leia. Mida firma endast kujutab, võib pärida esimeselt ettejuhtuvalt meeskodanikult, kes siirdub sinnapoole, kaks kandamit käeotsas. Ta seletab, et samal ajal kui mõned kokkuostud juhtmed tagasi lükkavad, ei ütle nemad seal ära. Kui Koplis üks metallipunkt kinni pandi, tassitakse Rahumäele metalli kokku paljudest linnaosadest, seletab klient ja asub väravas oma kola vastuvõtjale meelepärasesse järjekorda sorteerima.
Selliseid punkte saaks vahele võtta peamiselt kuriteo matkimisega. Tavaliselt maksavad nad sularahas, kuigi eraisikutele tohib vanametalli eest maksta vaid pangaülekandega. Ent bomž’idel, kelle saagist metallipunktid elatuvad ja kelle vaevarikka töö tulemusena omanikele limusiinid siginevad, pole tavaliselt passigi.
Kui ametnik mõnda illegaalsesse metallipunkti sisse marsib, siis öeldakse, et kaal siin nurgas on enda kaalumiseks ja metallihunnikud tõi tuttav kööginurgast siia. Hoidmiseks.
Tallinna Küte on sunnitud toitma metalliga äritsejaid
Kolme viimase aastaga on Tallinna Küte kandnud metallivaraste tõttu vähemalt 5,2 miljonit krooni kahju.
Metallivargad viivad Tallinna Küttelt soojuskambrite ja drenaažikaevude malmluuke ja alumiiniumplekist isolatsioonikatet maapealsete soojustorude ümbert. Tallinna Kütte soojusvõrgu Lääne piirkonna juhataja Valeri Domnini kinnitusel varastatakse luuke tavaliselt sõiduteede või kõnniteede lähedalt ja tühermaadel asuvatelt kaevudel. Luugivarguste tõttu võib keegi kaevu kukkuda ja tõsiselt viga saada.
Tallinna Kütte soojusvõrgu Lääne piirkonna spetsialist Elis Fels väidab, et varastatud alumiiniumpleki asemele pannakse tsinkplekk, mis vargaid ei huvita. Alumiiniumplekiga kaetud torud ongi alles jäänud enamasti raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. Isolatsioonikatte taastamine maksab 1000–1500 kr/m. Lisanduvad veel soojuskadudest tulenevad kulud. Kolme aasta jooksul on ettevõte pidanud taastama 3,8 km isolatsiooni, mis on ettevõttele maksma läinud 3,5 miljonit krooni.
Kohati võtavad vargad ette nn hoogtöö mingis kindlas piirkonnas. Näiteks maikuu lõpus varastati Mustamäel Kadaka tee ja Laki tänava ümbrusest nädala jooksul 21 malmluuki. Kui arvestada, et metallikokkuostus maksab tonn malmi umbes 1000 krooni, siis varga sissetulek ühe luugi pealt on umbes 70 krooni.
Aastavahetusel algab metallivaraste uus kuldaeg
Eraisikutelt ja firmadelt võib uuesti hakata juhtmeid ning kaableid kokku ostma seoses asjaoluga, et alates uue aasta algusest ei kehti enam 12. juunil 2001 vastu võetud jäätmeseaduse muutmise seadus. Riigikogu kehtestas piirangu peamiselt põhjusel, et vähendada juhtmete ning kaablite plahvatuslikult kasvanud vargusi. Vargustelaine puhkes alates 1999. aastal, mil metalli kokkuost lülitati välja litsentseeritavate tegevusalade hulgast.
Nagu selgus vestlustest mitme keskkonnaametnikuga, on kaablivarastele täiesti vabad käed andnud jäätmeseaduse vastuvõtmise venimine Riigikogus. Seadus, mida menetles juba eelmine Riigikogu, hakkab parimal juhul kehtima alates 2004. aasta maikuust.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ütles, et jäätmeseaduse muutmise seadus, mis peatselt kehtivuse kaotab, omas väga selget kuritegevusvastast iseloomu. Euroopa mõistes ei ole jäätmeseaduse mõte kuritegevusega võitlemine. Siiski kehtestab uus jäätmeseadus piirangu: juhtmeid-kaableid võib kokku osta võrguettevõtetelt, kes omavad neid õiguspärase tegevuse tulemusena.
