Rasvane kavalus
Konks on selles, et uue normi järgi on tööstused piima rasvasisalduseks määranud 4,2%, kuid Eesti Põllumajandusülikooli loomageneetika ja tõuaretuse osakonna professori Olev Saveli sõnul on Eesti lehmadelt varutud piima keskmine rasvasisaldus vaid 4,1%.
Seega ei vasta suur osa piimast rangematele nõuetele ja tootjaid ootab hinnalangus. Näiteks rasvaprotsendi muutus 0,1 protsendipunkti võrra tähendab rahaliselt piimatootjatele kaotust 3 senti liitrilt.
Tehtava muudatuse tõttu on tööstustel võimalik tootjatele maksta piima eest aastas kokku 25-35 miljonit krooni vähem. See summa on ligikaudselt võrdne kolme suurema piimatootja aastakasumiga.
Tööstused on alates möödunud aasta sügisest otsinud kasumlikkuse parandamise võimalusi. Näiteks otsustati alandada piima kokkuostuhinda, mis tõi tööstustele kaasa kartellileppe kahtluse. Nüüd on leitud uus kokkuostuhinna langetamise võimalus.
Kui tavaliselt kehtestatakse mõni uus standard kehtima hakkava seaduse survel, siis piimatootjatele esitatavate nõuete karmistamist küll ükski seadus tööstustelt ei nõua.
Piimatootjad on veendunud, et ka toorpiimale esitatavate nõuete karmistamises leppisid tööstused omavahel kokku ehk sisuliselt on tegemist kartellileppega.
Eesti piimatööstusi koondava Eesti Piimaliidu tegevdirektor Tiina Saron ütleb, et piima hind Eestis sõltub ainult tööstuste maksevõimest ja toorpiimale esitatavad uued nõuded on vaid vastuvõetava hinna kujundamise vahend. “Raha hulk, mis jaotub toorpiima peale laiali, on üks ja sama ja vahet pole, mismoodi seda jagatakse,” lausus ta.
Saron ei nõustu väitega, et nõuete muutmise on tööstused kokku leppinud ja tegevust ühiselt koordineerinud.
Sama kinnitab ka Eesti suurima piimatööstuse Tallinna Piimatööstuse juhatuse liige Ülo Kivine, kelle sõnul jälgivad piimatööstused seadust ja omavahel hinna kujundamist ei aruta. Uute nõuetega tahavad tööstused hoopis väärtustada piima valgu- ja rasvasisaldust.
Kuid rasv pole piimatööstuse Põlva Piim finantsjuhi Viljar Veevo hinnangul tööstustele kuigi suure väärtusega. “Rasv on väga halvasti realiseeritav asi. Igal pool maailmas on valgupuudus, aga rasva ei igatse keegi taga,” selgitas Veevo.
Küsimusele, miks siis ikkagi rasvaprotsenti tõstetakse, vastas Veevo, et Euroopas on levinud selline protsent ja mingit teist seletust polegi.
Eesti Põllumajandusülikooli professori Olev Saveli hinnangul on meie praegune piima hinnakujundussüsteem pärit nõukogude ajast ja segane ning võimaldab tööstustel teha meelevaldseid korrektuure. Seda tõendavad ka piimatööstuste väited, et neil on toorpiima kokkuostuks kindlad summad.
“Praegune tööstuste käitumine meenutab mulle saunapileti hinna kehtestamist nõukogude ajal, mil ülevalt anti korraldus, et saunapilet peab maksma 20 kopikat. Nii mõeldigi välja valem, millega pileti hind võrdub ruutjuur pestava objekti pikkusest, korda ristlõike pindala, korda puhtuse koefitsient, pluss-miinus n kopikat, mis andiski välja nõutud summa,” sõnas ta.
Piimatootjate kasum väheneb
Ligi pooltsadat piimatoojat ühendava Rakvere Piimaühistu tegevdirektor Toivo Raudver ütles, et temal jääb piimatööstuste tegevuse tõttu aastas saamata üle poolteise miljoni krooni. “See on meie jaoks suur summa, kui arvestada, et meie eelmise aasta kasum oli 300 000 krooni,” sõnas ta.
Tartu Agro juhataja Aavo Mölderi sõnul näitab piimale esitatavate nõuete üheaegne tõstmine väga selgelt, et tööstused ikkagi koordineerivad hinnapoliitikat. “Seda tegid kõik kombinaadid. Piimaliidus on asi nagu kokku lepitud,” ütles ta. Mölderi hinnangul toob muutus Tartu Agrole kaasa piimahinna languse 5-7 senti liitrilt. Tartu Agro müügitulu väheneb toorpiima hinna languse tõttu järgmisel aastal ligi 2 miljoni krooni võrra, millest piima baasnäitajate muutumisest tulenev langus on ligi 700 000 krooni.
Eesti suurima piimatootja Estonia OÜ juhatuse esimehe Ain Aasa sõnul kahaneb nende tulu sellel aastal 3 miljoni krooni võrra, millest baasnäitaja tõttu kaotatav osa moodustab 600 000 krooni. Estonia eelmise aasta kasum oli Aava sõnul ligi 6 miljonit krooni.
Olukorra teeb piimatootjate jaoks topeltraskeks eelmise aasta lõpust alanenud piima üldine kokkuostuhind. Uutes lepingutes on see varasemast keskmiselt 20-40 senti madalam.
Kruuda tegi tootjaid soosiva otsuse
2003. aasta lõpus alustas Oliver Kruudale kuuluv Eesti suurim piimatöötleja Tallinna Piimatööstus piima kokkuostuhinna järsku tõstmist. Tööstus kartis, et tootjad viivad piiride avamisel piima riigist välja, sest näiteks Soomes oli piimaliitri hind ligi 5,5 krooni. Piima kokkuostuhinna tõusuga pidid kaasa minema ka teised tööstused. Mõne kuuga tõusis piimaliitri keskmine kokkuostuhind 2,7 kroonilt 3,8 kroonile. Suuremate piimatootjate kasumid muutusid esimest korda kahekohaliseks.
Samal ajal keerasid piimatööstuste kasumid järsule langusele. Piimatööstuste 2004. aasta kogukahjum oli tööstuste hinnangul ligi 100 miljonit krooni ja see sundis kokkuostuhinna alandamise võimalusi otsima.
Piimatööstuste kannatus katkes eelmise aasta suvel, kui piimatoodete eksporditoetusi otsustav Brüsseli komisjon vähendas või eksporditoetust 25% ja juustu eksporditoetust 7%. Eesti Piimaliidu juhatuse esimees, ühistu E-Piim juht Jaanus Murakas esines seepeale avaldusega, et tööstused peavad langetama toorpiima kokkuostuhinda.
Tagantjärele on Oliver Kruuda avaldanud kahetsust toonase hinnatõusu algatamisest, mis viis tema sõnul ligi 1,2 miljardit krooni piimatööstuste raha piimatootjate tasku.
