Taanis puhkes hiljuti skandaal, milles kaitsejõudude juhti süüdistatakse selles, et ta käis Eesti endise kaitseväe juhi Tarmo Kõutsi kutsel Eestis jahil ning sai siin kokku sõjatööstuse esindajatega. Sealsed seadused aga ei luba selliseid mitteametlikke kohtumisi. Eestis kaitseväelaste kohtumistel niisuguseid piiranguid pole, küll kinnitavad nii kaitseväe kui ka kaitseministeeriumi esindajad, et eraviisilisi kohtumisi relvatöösturitega püütakse vältida.

Tehastes ja messidel käiakse riigi raha eest

“Väldime jahilkäigu tüüpi kohtumisi ning üldse eraviisilisi kohtumisi. Kutsutud õhtusöökidel käime mitmekesi ning reeglina tuleb sellistest kohtumistest kirjutada ka memo,” räägib kaitseministeeriumi hangete osakonna juhataja Ingvar Pärnamäe, lisades, et selliseid õhtusööke toimub väga harva ning tõtt-öelda ta ei mäletagi, millal seal viimati käis. “Pigem toimuvad töölõunad või õhtusöögid suurte relvanäituste raames või mõne tehase külastamisel.”

Tehastes ja messidel käimine on infokogumiseks, seal käiakse ministeeriumi raha eest.

Kaitsejõudude teavitusosakonna ülema, major Peeter Tali sõnul käivad ka ohvitserid messidel Eesti riigi kulul. Relvatehaseid külastavad ohvitserid kaitseministeeriumi delegatsioonide koosseisus hankemenetluse käigus. “Kui relvatootjad teevad ettepaneku kohtumiseks otse kaitseväele, siis kohtumine korraldatakse kaitseministeeriumi esindajatega koos ja seminari vormis,” lisab ta.

Pärnamäe sõnul on relvatööstuse näol tegemist erandliku tööstusharuga, kus on mängus väga suured riiklikud huvid. “See on segu diplomaatiast, välispoliitikast ning moodsast tehnoloogiast. Kuna klientideks on enamasti ainult riigid, kehtivad siin teatud erilised reeglid.”

Ammuse relvatehingu eest kingituseks kaks püstolit

Endine kaitseväe juhataja erukindral Aleksander Einseln meenutab, kuidas Iisraeli delegatsioon, mille koosseisus oli viis erukindralit ning suursaadik, püüdsid teda TAASi relvatehasesse kutsuda tehase kutsel. “Keeldusin. Samas tean ise vähemalt kahte inimest, kes said samalt relvatehaselt omaaegse relvatehingu eest püstolid kingituseks.”

Mentaliteet oli tol ajal selline, et ilma vaheltkasuta midagi ei tehtud, räägib Einseln: “Mulle on välismaa ettevõtjad rääkinud, kuidas nad Eesti ärimehi ja ka poliitikuid külla kutsusid ning kuidas need siis nõudsid, et tagasiteel peab ka Bahamalt läbi põikama.”

Lahkuv kaitseminister Jürgen Ligi märgib, et firmade lobil ei pruugi olla nähtavat seost lähiaja tehinguga ning pigem on tegemist turu sissesöötmisega, mitte katsega leida keegi rikutu. “Sooje suhted otsustajatega peetakse oluliseks põhjendatult ning nagu skandaalid näitavad, leitakse vahel ka lolle ja ahneid. Nende suhete kohta käib korruptsiooniohtliku olukorra mõiste ning ametnikueetika.”

Einselni arvates on olukord Eestis 90ndate algusega võrreldes, mil juba kümme dollarit oli suur raha, läinud paremaks. Kuid see ei tähenda, et nõrkade inimeste otsimine oleks lõppenud, vaid seda tehakse rafineeritumalt ning eks see käib igal pool nii. “Mida väiksem ring inimesi otsustab, milliseid relvi kui palju osta, seda kergemini tekivad igasugused semusuhted ning varjamine.”

Vaenlase jaoks pole relvahanked saladus

Eelmise kaitseväe juhataja Tarmo Kõutsi jahilkäigu kohta relvatööstuse esindajatega ütleb Einseln, et Ameerikas sellist asja teha ei saaks, sest see seaks erapooletuse kohe kahtluse alla. Taani seadust, mis keelab sõjaväelastel mitteametlikud kohtumised relvatöösturitega, kiidab erukindral samuti: “Tulebki eos välistada kõik võimalused kahtluste tekkimiseks, peavad olema väga ranged reeglid ning tugevad karistused reeglite rikkumise puhul.”

Peeter Tali kinnitab, et sõjatöösturitel puudub mõte kaitseväelastega lobistamiseks, kuna hanget teeb kaitseministeerium ja ka otsuse langetab ministeerium. “Hanget valmistab ette tavaliselt varustusprogrammi meeskond igal relvaliigi-väeliigi teemal eraldi, mis on 4-7-liikmeline. Pärast tehniliste nõuete kirjelduste koostamist edastatakse dokumendid kaitseministeeriumisse hanke menetlemiseks.”

Jürgen Ligi on aga seda meelt, et silmakirjalik on eitada või alahinnata kaitseväelaste rolli kaitseministeeriumi hangetes, sest sõjaline nõu ja lähteülesanne on alati sõjaväe kohustus ning nad kuuluvad ka hankekomisjoni. “See nõu ütleb, mida täpselt ehk siis sisuliselt kellelt osta. Aga ma kinnitan, et meie koostöö ja protseduurid on andnud ausa tulemuse.”

Einselni arvates võiks relvahangete ümber olevat saladuseloori kergitada, kuna tegelikult ei ole relvastuse andmed võimaliku vaenlase jaoks mingi saladus.

Erandhangete ettevalmistus kestab aastaid

Suuremate relvastushangete ettevalmistamine võtab aega aastaid — paljud relvatööstused on suuremad kui Eesti riik ja palganud terve juristide armee, mistõttu tuleb pakkumisdokumentide vormistamisel olla eriti korrektne.

Relvastuse hangete sisu on riigisaladus ning seepärast neid erinevalt enamikust muudest hangetest riigihangete registrist ei leia. Eriliselt kohtleb neid hankeid ka kehtiv riigihangete seadus, mis võtab ostjalt kohustuse riigihangete seaduse järgimiseks relvade, laskemoona, lahingutehnika ja nendega seotud väljaõppevahendite ostmise ja teenuste tellimise riigihangetel. Kaitseministeeriumi hangete osakonna juhataja Ingvar Pärnamäe nimetab neid hankeid erandhangeteks.

Pärnamäe sõnul on kaitseministeeriumis olemas oma kord, kuidas neid hankeid korraldada.

Eesti riik ostab relvastust vastavalt valitsuse kolme aasta taguses korralduses “Kaitsejõudude struktuur ja arenguplaan kuni aastani 2010” (KSAP 2010) sätestatud eesmärkidele. Selle järgi on perioodiks 2005.-2010. a eraldatud relvastuse muretsemiseks 3,8 miljardit krooni ning infrastruktuuri väljaarendamiseks 2,3 miljardit krooni.

Miljardihanget valmistati ette mitu aastat

Igale relvastuse hankele on riigi poolt pandud ette ka summad, mille eest midagi ostetakse.

Ingvar Pärnamäe teatel uues KSAPis hankesummasid enam ei avalikustata, et vähendada veelgi informatsiooni, mida võimalik pakkuja omab.

Näiteks tänavu veebruaris allkirjastatud miljardikroonise õhutõrjesüsteemi hanget valmistati ette kokku 5-6 aastat. Pärnamäe sõnul kulus ainuüksi põhjalike pakkumisdokumentide koostamiseks mitu aastat.

Heade pakkumisdokumentide tähtsust näitab seegi, et viimastel hangete puhul ei ole kohtuvaidlusi olnud — kuigi kõrgehinnalistel relvahangetel osalevad konkurendid on väga valvel. “Tihti on firmad, kellega suhtleme, palju suuremad kui Eesti riik ning neil on palgal terve juristide armee,” märkis Pärnamäe.

Kuid ka riik on arenenud ning ajad, kui relvade pakkujad käisid nagu kotikaupmehed kaitseministeeriumi valvelauas, on nüüdseks möödas. Aga kogemusi toob iga uus hange.

Küsimusele, kas vastab tõele Äripäevani jõudnud infolekke kahtlus relvahangetega tegelevast komisjonist, vastab hangete osakonna juhataja napisõnaliselt, et midagi tõsist seal ei olnud.

Rootsi relvatööstur: ametnikke me firma kulul kuhugi ei kutsu

Mikael Johannison
Rootsi kaitsetööstuse Saab Microwave Systems Kesk-Euroopa müügiosakonna asepresident

Mind kutsus Eestisse jahiorganisatsioon, mul polnud mingit võimalust mõjutada seda, keda sinna veel kutsuti. Kohtusin küll Tarmo Kõutsiga, aga rääkisime ainult seltskondlikel teemadel.

Kuna Eesti kuulub müügi osas minu vastutusel olevate riikide hulka, siis kasutasin jahikutset võimalusena tutvuda siinse kultuuri ja eestlastega. Loomulikult ei kasutanud ma võimalust hakata Eestis ärijutte ajama, sest see ei jätaks meie firmast head muljet. Kindlasti ei hakka ka teie vabal ajal inimestega kohtudes neile ajakirjanikuna survet avaldama.

Meie reegel firmas on selline, et ametnikke me oma firma kulul kuhugi ei kutsu. Tavaliselt kutsutakse meid presentatsioone tegema mõnda firmasse või mõne riigi ametnikele. Klient tahab ju kuidagi hinnata erinevaid firmasid, turul valitseb loomulikult konkurents ka kaitsetehnika müümisel. Presentatsioone tegema kutsutakse meid kõikvõimalikesse riikidesse. Selge on see, et kuidagi peavad ostja ja müüja ju kohtuma.

Eestis olen käinud ka enne mullust jahiüritust, aga mulle ei meenu, kas tegin siin mingi esitluse firmast ja toodetest või mitte.

Eesti suurematel relvahangetel eri võitjad
Lühimaa õhutõrjesüsteem

• 28. veebruaril 2007 allkirjastati leping, mille tulemusena tarnivad firmad MBDA France ja SAAB AB kahe aasta jooksul tervikliku õhutõrjesüsteemi.
• Hange koosneb Giraffe AMB radaritest, juhtimispunktidest, sidetehnikast, õhutõrjeraketiseadeldistest ja Mistral-rakettidest.
• Seni suurim Eesti relvastushange, mille kogumaksumus on üle 1 mld krooni. Esimest korda esitati pakkujatele vastuostu nõue.

Miinijahtijad

• 14. septembril 2006. aastal allkirjastati Eesti Vabariigi ja Suurbritannia valitsuste vaheline leping kolme Sandown-klassi miinijahtija ostmiseks. Laevade soetusmaksumuseks kujunes 800 mln krooni ning hankeprojekti elluviimine toimub aastatel 2006-2010.

Kaugvaatlusradar • 2003. aastal avati USA firmalt Lockheed Martin ostetud kaugvaatlusradar TPS-117, mille ostuhind oli 239 mln krooni.

PASI soomukid

• Hange algas 2004, kui sõlmiti vastav leping Soome riigi ning Soome tootjafirma Patria Vehicles Oy-ga. Kokku ostab Eesti Soomelt 60 kasutatud, ent uuenduskuuri läbi teinud PASI XA-180 tüüpi ratassoomukit. Soomukite hanke maksumus on ligi 200 mln krooni. Hankeperiood on 2004-2007.

Välihaubitsad ja muu suurtükiväepataljoni varustus

• 2003.-2005. aastal toimus Saksamaalt 155 mm välihaubitsate, nende laskemoona, lisavarustuse, varuosade ja veokite komplekshange. Hanke maksumus ületas 100 mln krooni.

Tankitõrjesüsteem

• 2003. aastal sõlmiti leping juhitava tankitõrjesüsteemi MILAN hankimiseks, tarne toimus 2004. aastal. Projekti maksumus oli üle 100 mln krooni.

Miinitõrjesüsteemid

• Meremiinitõrje süsteemide hankimise eesmärk on Eesti Mereväe miinitõrjevõimekuse tõstmine ja moderniseerimine. Hange sisaldab endas sonareid ning meremiinide identifitseerimise ja hävitamise süsteeme. Kogu hanke eelarve on ligi 100 mln krooni. Hankeperiood 2006-2008.

Sõidukid Saksamaalt

• Saksamaaga sõlmiti 2003. aastal raamleping ligi 1300 ühiku kasutatud sõiduki soetamiseks, põhiliselt hangitakse logistilisi veokeid, tavalisi ja Medevac-maastureid, maastikuvõimelisi ja taktikalisi veoautosid, rataslaadureid jne. Raamleping kehtib aastani 2008, rakenduslepingud, sh täpsed hangitavad sõidukite kogused ja tüübid, räägitakse iga aasta eraldi Saksamaaga läbi. Lepingu summa oli 2004. aastal ligi 50 mln krooni ja 2005. aastal ligi 80 mln krooni.

Sõidukid Hollandist

• 2006. aastal hangiti Hollandist 240 sõidukit, sh maasturid, soomukite vedamiseks mõeldud treilerveokid, veoautode evakuatsiooniveokid, kütusetankurid, veehaagised, side- ja juhtimiskonteinerid veokitel. Hanke maksumus jäi pisut alla 50 mln krooni.

tasub teada
Kuidas toimuvad erandhanked

• 1. Poliitiline otsus
• 2. Kaitseminister kinnitab hankeplaani
• 3. Sõjaväelased panevad paika lähtetingimused
• 4. Kaitseministeerium määrab hanketingimused
• 5. Valitsus otsustab, kas hange toimub
• 6. Valitakse, kellega alustatakse läbirääkimisi. Tavaliselt vähemalt kolm pakkumist
• 7. Kaitseministeeriumi juures olev ministeeriumite ja julgeolekustruktuuride esindajatest komisjon hindab pakkumisi ja valib võitja.
• 8. Sõlmitakse leping
Allikas: kaitseministeerium